Peadirigent vaatab oma töös pigem ette kui taha

Paul Mägi (59) taktikeppi jälgisid Toomeorus orkestrandid ja solistid ning kuulajad istmeridades ja nõlvadel. Foto: Kristjan Teedema

Soojal pühapäevaõhtul kuulas umbes viis tuhat inimest Toomeorus tasuta kontserti, mida dirigeerinud Paul Mägi pühkis pärast lisapala kõlamist lava taga näolt higi ja tunnistas kontserdi õnnestunuks.

Kas kontsert õnnestus täiesti või jäi midagi täiusest puudu?

Täiuseni on ikka pikk maa, aga kõik andsid endast kõik, mis oli ette valmistatud, ja veel sellele pealegi. Väga hea meel, et nii palju rahvast oli kuulamas. Ma olen väga rahul kontserdiga. Tänan orkestrante, soliste ja publikut.

Kuidas see paik sobib ooperi- ja operetimuusika esitamiseks?

Kassitoome orus on haruldane akustika. See on minu arvates Tartu üks parimaid paiku klassikalise muusika esitamiseks.

Eelmine Vanemuise sümfooniaorkestri kontsert oli hooaja lõpul 17. mail. See oli asjatundjate hinnangul eriline kordaminek nii kava kui ka esituse poolest. Mida üleüldse on vaja selleks, et kontsert tuleks kiiduväärselt välja?

Eelkõige on selleks tarvis esitajate andekust. See määrab väga palju, sest andekas inimene laseb oma oskustel õitseda palju rohkem just laval kui proovides. Väga vajalik on professionaalne ettevalmistus ja samuti kordumatu õhustik, mis tekib saalis publiku ja lava vahel.

Kui palju mõjub kontserdi kordaminekule esinemispaik vabas õhus?

Vabas õhus on kaunist suveõhtut küll tore muusika saatel veeta, aga tähelepanu on veidi hajutatud, tingimused ja olustik on ikka hoopis teised kui saalis. Inimkond on oma ajaloo jooksul siiski ehitanud suurepärased kontserdisaalid üle kogu maakera selleks, et muusika kõik nüansid pääseksid mõjule.

Kuuldavasti veetis Vanemui­se sümfooniaorkester mai lõpul paar päeva Jaani kirikus, et salvestada teie juhatusel midagi. Mida nimelt ja millal seda saab kuulata?

Me salvestasime Villem Kapi teise sümfoonia ja Artur Kapi fantaasia teemal «B-A-C-H» viiulile ja orkestrile, solistiks Kristel Eeroja-Põldoja. Need on olulised teosed Eesti muusikas ja mõlemat on väga vähe salvestatud.

Loodame, et hooaja avakontserdiks septembri keskel on plaat juba ka publikule saadaval. (Avakontsert on 13. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 14. septembril Riia toomkirikus.)

Mida tähendab teile valimine tänavu kevadel Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks?

See oli mulle tõeline üllatus ja ma olin väga liigutatud, sest Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks valimine on suur auavaldus. Rootsist on akadeemias liikmeid veidi üle 150 ja välismaalasi 60–70. Nii et saada valituks kogu maailma muusikute hulgast on mulle väga suur au.

Olen Rootsis töötanud pikalt ja palju. Uppsala kammerorkestriga algab mul nüüd kümnes hooaeg. Olen olnud Rootsi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor ja juhatanud ka sealset orkestrit. Samuti olen juhatanud pea kõiki Rootsi suuremaid sümfooniaorkestreid, tegutsenud kuninglikus ooperis, Malmös ja Göteborgis.

Ilmselt on valimine akadeemia liikmeks tunnustus kogu selle töö eest.
Septembris möödub teie asumisest Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametisse kaks aastat.

Millised on olnud selle aja jooksul Vanemuise kui muusikateatri kõige suuremad saavutused?

Et taha vaadata, tuleks rahulikult istuda ja järele mõtelda. Kuigi väga hea meel on viimastest esitustest – kevadel lavale tulnud Tšaikovski ooper «Jevgeni Onegin», samuti hooaja lõpukontsert Tartus, Tallinnas ja Jõhvis –, vaatan praegu pigem ettepoole.

Huvi Vanemuise sümfooniaorkestri vastu on kasvanud ja eks me edaspidi teeme kõik selleks, et see tähelepanu oleks õigustatud.

Miks oli nüüdse vabaõhukontserdi alguseks valitud polonees ooperist «Jevgeni Onegin»?

See oli meenutus viimasest hooajast ja ühtlasi kutse tulla kuulama seda lavastust algaval hooajal.

Milliseks kujuneb Tauno Aintsi ooper «Rehepapp», mida lavastab Marko Matvere ja mis tuleb teie muusikalisel juhatusel Vanemuises vaatajate ette juba varsti, 18. oktoobril?

«Rehepapp» tõotab tulla väga põnev. Ma olen koos Tauno Aintsiga vaadanud tema partituuri selle valmimise peaaegu kõikides perioodides. Ja möödunud reedel sai see lõplikult valmis. Augusti lõpus algavad proovid.

Rehepapp Sanderi osas on Tõnis Mägi ja Õuna-Endli osas Lauri Saatpalu. Kui kaugele läheb «Rehepapp» klassikalisest ooperist?

Kasutatud on palju erinevaid võtteid ja vahendeid, sest sisu tingib põnevat lähenemist. Aga muusika on kirjutatud klassikalisele sümfoonia-orkestrile, kasutatud ei ole mingisuguseid lisainstrumente.

Milliseid teisi uusi muusikalavastusi tuleb publiku ette Vanemuises algaval hooajal, mis tähistab ühtlasi Vanemuise kui muusikateatri 130. aastapäeva?

Et Vanemuise maja ees on Eduard Tubina skulptuur, siis peaks majas olema ka tema muusikat. Nii tulebki taaskohtumine Eduard Tubina «Reigi õpetajaga», lavastab Roman Baskin. Ja on plaan seda salvestada.

Sügisel 2014 viime selle lavastuse ka Soome rahvusooperisse. Jaanuaris on kavas Vanemuise sümfooniaorkestri gastroll Rootsi, Uppsala kongressi- ja kontserdimajja.

Kas teate?

Vabaõhukontsert

• Toomeorgu püstitatud laval mängis 28. juulil Vanemuise sümfooniaorkester.

• Laulsid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen ja Jaan Willem Sibul.

• Kavas oli Tšaikovski, Rossini, Mozarti, Offenbachi, Straussi ja Kálmáni ooperi- ja operetiloomingut.

• Konfereeris Hannes Kaljujärv, kellele kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene andis enne lisalugu kätte veebruaris presidendi määratud Valgetähe IV klassi teenetemärgi.