Turul tuleb usaldada ja ühtlasi umbusaldada

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu turul tehtud kontrolli käigus jäid põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti ning tarbijakaitseameti töötajad kauplejatega rahule, vaid üks kartulimüüja esitas kontrolli ajal kauba kasvataja kohta valeandmed.
Tartu turul tehtud kontrolli käigus jäid põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti ning tarbijakaitseameti töötajad kauplejatega rahule, vaid üks kartulimüüja esitas kontrolli ajal kauba kasvataja kohta valeandmed. Foto: Kristjan Teedema

Tartu turul on üldpilt hea, tõdesid Eesti seitsmes menukas kauplemiskohas värske puu- ja köögivilja päritolu kontrollinud ametnikud. Kuid tõrvatilku meepotis on ka ülikoolilinnas.

Põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti ning tarbijakaitseameti töötajad tegid hiljuti Tallinna, Narva, Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turul värske puu- ja köögivilja, sealhulgas kartuli päritolu kontrolli, mis näitas, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel.

Kartuli puhul tuvastati kolm suuremat rikkumist. Neist üks pärines Tartust, kus müüja andis valeteavet kartuli päritolu kohta ning sellepärast algatati väärteomenetlus. Tegemist polnud siiski piiri taga kasvanud kartuliga, mida müüja pakkus kohaliku pähe.

«Rikkumine puudutas Eesti päritolu kartulit, müüja andis väärinformatsiooni tootja kohta,» selgitas põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja asetäitja Ülle Mets­man.

Paberid pole korras
Tallinna keskturul leidsid kontrollijad aga müügilt Poola kartuli, mille kohta ei olnud müüjal esitada nõutud dokumente. Asjaolusid uurib täpsemalt edasi Poola taimekaitseteenistus. Tallinnas Priisle turul ühe müüja esitatud saatedokumentide puhul on võltsimiskahtlus ning põllumajandusamet edastab materjalid sellega tegelevatele asutustele.

Lisaks oli juhtumeid, kus kartulimüüjad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel ei olnud taimetervise registri numbrit või puudusid saatedokumendid täielikult. «Tartumaal on üldpilt hea, rikkumisi esineb saatedokumentide puhul, need on kas puudulikud või puuduvad üldse,» märkis Metsman.

Kuid mida siis peaks võhiklik linlane turul vaatama, et kartulit ostes petta ei saaks? Näiteks kas on võimalik silma järgi vahet teha Eestis ja Poolas kasvanud kartulil ning kuidas olla kindel, et «Piretit» soovinu ei vii koju «Maretit»?

Paremini on päritolu eristatav varajasel kartulil – kohalik kartul näeb välja värske, plekkideta, ei ole kuivanud, sest sageli on kohalik kasvataja võtnud kartuli üles eelmisel päeval, andis Metsman nõu.

«Kui on soov osta kindlasti kodumaist kartulit, siis tuleks küsida, kes on tootja, millise sordiga on tegemist ja kus on kartul kasvanud,» lisas ta. «Alati võib küsida ka saatedokumente, sest ausal müüjal ei ole ju midagi varjata.»

Kas «Piret» on ikka «Piret» või hoopis «Maret», jääb kartulimüüja hingele, sest põllumajandusamet turul sordi õigsust ei kontrolli. Küll võetakse aga proove ohtlike taimekahjustajate esinemise tuvastamiseks ning nende leviku takistamise eesmärgil peavad kartulikasvatajad olema registreeritud taimetervise registris. Põllumajandusamet võtab proove ka taimekaitsevahendite võimalike jääkide määramiseks nii mahe- kui ka tavatootjate kasvatatud kartulist.

«Üldiselt saab öelda, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kaupa kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav,» ütles Metsman. «Problemaatiline on olukord siis, kui toodangut müüvad vahendajad ja saatedokumendid puuduvad.»

«Vahendajal peab kindlasti olema kauba päritolu kohta saateleht,» rõhutas ka põllumajandusameti aiandustoodete osakonna juhataja asetäitja Marika Arula. «Kui inimene müüb turul omakasvatatud kaupa, siis saatedokumenti vaja pole, kehtib usalduse põhimõte. Kuid ostja peaks ikka küsima, kust on kaup pärit.»

Ta lisas, et ka omakasvatatud kaupa müüvatel inimestel peab peale hinnasildi olema pakutava juures kirjas päritolumaa, vaid talu nimest ei piisa.

Kontroll jätkub

Eesti turgudel kontrollisid ametnikud 96 värske puu- ja köögivilja müüjat, kellest 37 olid vahendajad ning 59 omakasvatatud aiasaadustega kaubelnud talunikud ja väikeaiapidajad. «Tartu turul oli olukord hea, vaid ühel inimesel ei olnud maasikate saatedokumenti,» rääkis Marika Arula. «Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi kohta etteheiteid teha ei saa.»

Eesti tootjatelt kokku ostetud ning hulgiladudest hangitud kraamiga kauplevate vahendajatega pole põllumajandusamet aga rahul: kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente polnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.

Kas Eesti turgudel on ülekaalus aus kauplemine või ostja pügamine, ei saa ametnikud veel öelda. «Meil ei ole võrdlust, sel suvel kontrollisime turge esimest korda intensiivselt,» selgitas Arula. «Kontroll näitas, et kauba kvaliteet on hea. Probleeme on märgistamise ja saatedokumentidega.»

Samas ei eitanud Marika Arula, et ostjal naha üle kõrvade tõmbamist oli ja on turul ikka. «Kui letil on näiteks ilus kurk, aga ostjale müüakse leti all või müüja selja taga kotis olnud kaup, siis selline asi on nii turul kui ka poes lubamatu,» kinnitas ta.

Mitme ameti ühiskontrollid turgudel jätkuvad.
 

Märksõnad

Tagasi üles