Haruldased maalid Pariisiski

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu kunstimajas avatud näituse «Tahavaatepeegel» 54 teose hulgas on Evi Gailiti «Kuu» (esiplaanil).

FOTO: Kristjan Teedema

Niipea kui Tartu kunstimajas oli kevadel 25 aastat tagasi tekkinud mõte asutada kunstiühing, kaasnes sellega arusaam maaliõppe vajadusest. Ideaalis Pallase vähendatud variant, kaheastmeline õpe. Lisaks teoreetilised ained.

Kunstiühingu ja selle maalistuudio ning Küü galerii asutamise ajaloost on raske sotti saada, sest kõik mäletavad eelkõige iseennast. Niisiis toetun minagi iseenda mälestustele, mis õnneks ühtivad Lembit Küütsi omadega: enda ja teiste ideede peamine elluviija oli Lola Liivat koos Leili Parhomenkoga.

25 aastat tagasi

Nii õpetajate kui ka juhataja saamine oli keeruline – kes ikka seda rasket tasuta tööd teha tahab. Juhatajaks õnnestus Alfred Kongol ja Linda Kits-Mäel kutsuda Indrek Hirv, kes omakorda rääkis augu pähe Kaja Kärnerile. Hirv on olnud vaheaegadega selles ametis siiamaani.

Stuudio alustas tööd 25 aastat tagasi, 10. novembril 1988 Tartu lastekunstikoolis. Aastal 1989 kutsus Kaja Kärner endale abiks õpingu- ja aatekaaslase Heldur Viirese.

Koos Lola Liivati ja Leili Parhomenkoga hakati linnalt taotlema Raekoja plats 8 maja katusealust.

Parhomenko vastava artikli aastast 1990 toimetas suurema mõjuvuse saavutamiseks toonane Tartu abilinnapea Linnar Priimägi ise.

«Heldur Viires käis rääkimas, et Raekoja plats 8 paiknes kunagi Konrad Mäe ateljee, põhjapoolse valgusega, ideaalne paik maaliõpetust anda,» meenutas Priimägi. «Läksin siis oma raekoja kabinetist üle platsi kohta vaatama.»

Vaatepilt toatäiest ametnikutädidest oli nii värvikas, et ta võttis sealsamas vastu otsuse: «Teie ruumid saavad ateljeekoolile.»

Stuudio nimeks sai Konrad Mägi ateljee. Kaja Kärner muutis stuudio vabaateljeeks, mida pärast tema surma 1998. aastal juhendab üksi Heldur Viires, nüüd juba 86-aastasena. Imetlusväärne!

54 maali 25 autorilt

Viirese ateljeest on läbi käinud üle saja õpilase. Tartu kunstimajas avatud näitusel «Tahavaatepeegel» on eksponeeritud 54 maali 25 autorilt, kelle hulgas on ka Kaja Kärner ja Heldur Viires.

Näitust üle ukse vaadanud Andrus Kasemaa arvas: «Nagu ühe inimese tehtud!» See on hinnang, mida Lola Liivat kartis, kui juhendajaks on ainult üks inimene, ja see ei ole Pal­lase vaim.

Üks näitusel osalev autor, Artur Kuus, lisas: «Kui hakata otsima oma joont, on raske sellise isiksuse mõjust välja tulla.» Seda on siiski suutnud teha pooled, nii et Kasemaal ei ole päris õigus.

Abstraktsionistidest paistavad näitusel silma Katrin Moora, Peeter Krosmann, Alo Aarsalu, Artur Kuus. Põnev on Andres Rõhu maal 1990. aastast, üheaegselt abstrakt ja päikeselaiguline rohumaa.

Figuure on maalinud neli: Karitas Uus ühe portree, Evi Gailit efektseid Modigliani-päraseid akte, Lemme Haldre värvikaid kompositsioone ja Maie Mei marus härja. Enamik on maastikumaalijad, Maris Tuu­ling teistest peajagu ees.

Kui küsida õpilaste käest, mida nad on kõige rohkem Viirese käest õppinud, siis vastavad nad, et nägemist, värvi ja valguse vahekordi.

See õpetus on pärit 19. sajandi lõpu Pariisist: optikal põhinev maalikunst olevat universaalne, sest kasutab analüütilist teaduslikku meetodit. Vormi tuleb modelleerida õigete toonisuhete abil, mida harmoonilisem koloriit, seda täpsem vorm, on kirjutanud Paul Cézanne.

Indrek Hirve reisimuljete põhjal on muutunud see Pariisi kool nii marginaalseks, et selliseid maale näeb ainult Seine`i vasakkalda galeriides ja praegu Tartu kunstimajas.

Vaade peeglisse

• Konrad Mägi ateljee näitust «Tahavaatepeegel» saab Tartu kunstimaja väikeses saalis (Vanemuise 26) vaadata veel vaid täna, homme ja pühapäeval.

• Konrad Mägi Ateljee Selts tegutseb Tartus Raekoja plats 8 maja katusealuses ruumis.

Tagasi üles