Keeluajal üle 200 vähi püüdnud mehed sattusid kriminaaluurimise alla

Foto: Toomas Huik / Postimees

Keskkonnainspektsioon alustas kriminaalmenetlust meeste suhtes, kes püüdsid Tartumaal keeluajal rohkem kui 200 vähki.

Keskkonnainspektorid tabasid neljapäeval kolm meest, kes olid 61 vähimõrraga järvest kinni püüdnud 225 vähki. Keeluaegse püügiga tekitati keskkonnale oluline kahju, mis arvestuslikult ulatub 11 250 euroni, teatas keskkonnainspektsioon.

Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustas inspektsioon kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb loodusliku loomastiku kahjustamist.

Püüki keeluajal loetakse püüginõuete tõsiseks rikkumiseks, mille puhul korrutatakse tavapärane kahjutasu määr – 10 eurot ühe isendi eest – viiega. Keskkonnale vähipüügiga olulise kahju tekitamise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, samuti kuulub hüvitamisele keskkonnale tekitatud kahju.

Keskkonnainspektorid on sel aastal tuvastanud juba kümme ebaseadusliku vähipüügi juhtu ning püügilt on kõrvaldatud 115 vähipüügivahendit. Sel nädalal alustati ka Saaremaal menetlust inimeste suhtes, kelle autost leiti vähipüügimõrrad koos vähkidega.

Vähipüük on lubatud alates 1. augustist, kui on olemas keskkonnaameti väljastatud vähipüügiluba. Kõik vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10-sentimeetrise läbimõõduga ujuva poiga ning märgistatud kalastuskaardi omaniku isikukoodiga. Võõrvähiliigi või haige vähi avastamise kahtluse korral tuleb sellest teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ning vähk tuleb edasiste juhiste saamiseni säilitada.

Jõevähk on ainus põline vähiliik kogu Baltikumis, mistõttu kuulub vähipüügi kontroll kalakaitsealase järelevalve prioriteetide hulka. Keskkonnainspektsioon jätkab aktiivset vähipüügi järelevalvet ka pärast püügihooaja algust.