/nginx/o/2009/06/12/193529t1hfbba.jpg)
Tartus täna alanud ja homme lõppeval rahvusvahelisel geenifoorumil vaadatakse geeniuuringute tulevikku.
Tartus vaadatakse geeniuuringute tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teoreetiliste uuringute asemel on geneetikas maad võtmas suundumus, kus iga inimene saab tellida endale oma geenikaardi, millelt näha, kas tal on soodumus suhkruhaigusele, vähile või mõnele muule pärilikule tervisehädale, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Üheksandat korda toimuva rahvusvahelise geenifoorumi üks eestvedajatest, Eesti Geenivaramu direktori professor Andres Metspalu sõnul on geeniteadus astunud uude ajastusse sellega, et muutub meditsiiniliselt üha olulisemaks ja ka personaalsemaks.
Ta usub, et viie-kuu aasta jooksul tekib andmebaas, mida arstid saaksid kasutada patsientide geneetiliste riskide hindamiseks.
«Selle asemel, et küsida, mis haigusi teie vanaema põdes ja millised haigused olid teie onul või tädil, isal või emal, see peegeldub kõik teie geenikaardis,» rääkis professor Metspalu. «Sealt saab seda vaadata ja palju täpsemalt kui nii-öelda suguvõsa legendid seda mäletavad.»
Eesti Geenivaramus on hoiul enam kui 36 000 geenidoonori andmed, mullu rahastas riik varamut 28, tänavu vaid 14 miljoni krooniga.