Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/06/30/3156505t1h5b59.jpg)
/nginx/o/2013/07/25/1920008t1hdc0b.jpg)
Kes on need sinised naljakad ja pisikesed tegelased, kes on taas vallutanud maailma oma sarmi ja ulakustega? Need on muidugi smurfid, kelle sünnimaa on Belgia ning kes on meie maailmas toimetanud 55 aastat.
Smurfide autor on Pierre Culliford alias Peyo. Culliford oli smurfide idee tekkimise ajal kunstnik ja kirjanik, kes kirjutas koomiksisarja ning vajas uusi tegelasi. Smurfide nimi tekkis autoril juba varem juhuslikult.
Nimelt oli ta oma sõbraga söömas ja palunud ulatada endale soola. Kuna aga soola nimetus ei tulnud talle meelde, lausus ta: «Pass me the ... the ... smurf!» («Ulata mulle see ... see ... smurf!») Nii sündisidki smurfid ning pärast seda, kui lugejad olid nendega tutvunud, armusid neisse silmapilk.
Esimesed ainult smurfidel ja nende seiklustel põhinevad lood ilmusid aasta hiljem ehk 1959. aastal.
Esimest korda nähti neid Belgia televisioonis, lühikestes joonisfilmides. 1975. aastal andis Belgia Belvisioni stuudio välja täispikkuses filmi, mida näidati Belgias, Prantsusmaal ja Hollandis.
1981. aastal jõudsid smurfid Ameerikasse Hanna-Barbera stuudiosse, mis tegi ka multifilme «Tom ja Jerry» ja «Ränirahnud». Pärast seda võis smurfide seiklusi vaadata kõikjal maailmas ning populaarsuse kasvuga pikenesid ka austajate read.
Smurfid näevad kõik üsna ühesugused välja: nad on meessoost (mõne erandiga), sinist värvi, lühikeste siniste sabadega, valgete pükste ja valge mütsiga, mille tipp on tõmmatud ette. Mõnel smurfil on olemas ka aksessuaar, mis annab aimu tema iseloomust. Näiteks osaval smurfil on kõrva taga pliiats.
Need sinised tegelased oskavad nii kõndida kui joosta, kuid enamasti liiguvad nad kahel jalal hüpates. Nad armastavad süüa marju ja nende külake koosneb eri värvi ja kujuga seentest, mille sees nad elavad.
Smurfid esindavad inimeste arhetüüpe ehk olemas on laisk, tark, kohmakas, osav smurf jne. Algul oli smurfe 99, kuid nende arv suurenes, kui juurde tulid Sassette ja Nanny, kes on naissoost.
Hiljem lisandus ka Smurfette, kelle lõi kuri võlur Gargamel ja muutis heaks smurfide tark juht Papa. Smurfide keeles kasutatakse hästi palju sõna «smurf» ning sellel on väga palju tähendusi. Sinised olendid asendavad nii nimisõnad kui ka tegusõnad igapäeva kõnes sõnaga «smurf». Näiteks: «Me läheme täna järve smurfima.»
2011. aasta augustis tulid smurfid tagasi suurele ekraanile ja siis juba 3D-na. Filmi esimeses osas sattusid nad tänapäeva New Yorki, sest kuri võlur Gargamel kihutas nad oma külakesest minema. Seega tuli smurfidel rännata läbi ajaportaali meie maailma, kohtuda inimestega ning põgeneda Gargameli eest.
Esimese osa lõpus suutsid smurfid nurjata Gargameli kurja plaani ning naasta koju.
Pühapäeval on smurfide fännidel võimalik näha filmi teise osa maailma esilinastust. Uues osas loob Gargamel smurfide moodi olendid, kelle nimetab üleannetuteks.
Seda selleks, et kätte saada smurfide võluvägi ja essents. Kui ta avastab, et ainult tõeline sinine smurf saab talle soovitut anda ja üksnes Smurfette’i loits võib üleannetud smurfideks muuta, röövib ta Smurfette’i, viib Pariisi ning hoiab teda seal vangis.
Kalli Smurfette’i päästmiseks pöörduvad Papa ja teised smurfid tagasi meie maailma ja saavad kokku inimestega, kellega kohtusid esimeses filmis. Smurfid peavad Gargameli takistama, enne kui viimane saab teada nende saladuse ja vallutab maailma.
Kas smurfid suudavad Gargameli võita, selgub juba pühapäeval, kui kell 19.30 algab filmi esilinastus.