«Nii ei olnud see mõeldud,» ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, kui vaatles vastset rosaariumi, mis sündis Atlantise juurde Holmi parki rahvusvahelise projekti tulemusena.
Lopsakas malts kasvas Holmi pargi roosidest kõrgemaks
24. juuli 2013, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siis haaras Haak ühel maltsal tutist ja tõmbas selle välja: «Ma olen ju hariduselt agronoom.»
Lihavad maltsad kasvasid suurel alal roosipeenarde ümber. Haak leidis ühe roositaime kaisust tomatitaime ja neid oli mujalgi kasvamas. Ilmselt jõudsid need parki istutusmullaga.
Kuid miks suure käraga rajatud ja avatud rosaarium oli selline, nagu see oli, jäi Rein Haak esiti vastuse võlgu. Ütles, et tema teada pidi seal juuli algusest hooldusfirma peal olema ja tööd oleks ehk tunniks, et kõik näeks korralik välja.
Pärastlõunal helistas Haak aga tagasi, sest vahepeal oli selgunud, et tegu polnud hooldusfirma hooletusega, vaid niitmine oligi seal olnud keelatud. Põhjus selles, et peenarde rajamisega oli muru kahjustunud ja tehtud taastuskülv, niitmisega oli plaan oodata, kuni murutaimed tärkavad.
«Aga avalikkuse survel niidame nüüd ära,» arvas Haak.
Atlantise ja Võidu silla vahelisele alale kujundati mais-juunis rosaarium, kuhu istutati 134 roosiistikut.
Peenardele istutati kolme sorti pargiroose, mille õied peaks iseloomustama Eestit, Lätit ja Venemaad. Näiteks Venemaad iseloomustab punaste õitega «Plena», Eestit iseloomustav «Ritausma» ja Lätit iseloomustav «Šotrek» on roosakate õitega.
Rosaariumi rajamist rahastati 90 protsendi ulatuses Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist.