Kui oled valinud endale koduks linnalähedase rohelise nurgakese, kus nautida vaikust ja rahu, ja siis ühel päeval lööb kümne meetri kaugusel sinu aiast kopa maasse ekskavaator. Ilmneb, et otse sinu akende alla on planeeritud suur liiklusmagistraal. Mida siis ette võtta? Ilmselt enam ei midagi.
Nii drastilisi juhtumeid tuleb muidugi harva ette, kuid ometi võib juhtuda, et mõni esmapilgul kaugena näiv projekt võib ootamatult sind või sinu lähedasi kõige otsesemalt puudutada.
Üheks selliseks võib osutuda Tartu idapoolse ringtee rajamine, mille kavandamisest on kaua räägitud, kuid mis nüüd sammhaaval euroraha toel hakkab lähiaastail tõeluseks saama.
Laiemalt puudutab see iga tartlast – linnasüda saab puhtamaks, kui osa liiklusvooge kesklinnast mööda suunatakse. Vägagi lähedalt puudutab see sajandi projekt aga paljude inimeste igapäevast eluolu.
Kust täpselt hakkab tee kulgema, millised on ristmikud, kus paiknevad peale- ja mahasõiduteed – kõik see on praegu arutluse all.
Idaringtee eelprojekti koostamine on jõudnud järku, kuhu oodatakse elanike arvamusi ja ettepanekuid.
Olukord muutub oluliselt Ringtee tänava lõigus, kus asuvad praegu paljud firmad ja asutused. Samast tänavakoridorist kulgema hakkav uus ringtee suleb paljudele kruntidele otsejuurdepääsud, sest ringteel lubatav piirkiirus tuleb suurem kui tavalisel linnatänaval. Ja et selles lõigus on ka liiklussagedus suur, rajatakse sinna kahetasandilised ristmikud. Juurdepääsud kruntidele tagatakse kogujateede kaudu.
Teine arutelukoht on teekoridori valik tulevase ringtee ja Räpina maantee ristumisel. Seal on mitu võimalust. Paljuski on vilgas ehitustegevus selles piirkonnas teekoridori juba sulgenud, sest ringteed ei saa ehitada otse elumajade akende alla.
Kindlasti tuleks tulevasele liikluse tuiksoonele asukohta planeerides ajas kaugemale ette vaadata ja püüda hinnata selle asukohta tagasivaatega tulevikust. Arvesse võttes sedagi, et ehitatud tee jääb inimeste kasutusse aastakümneteks ja peaks seetõttu olema eelisseisus, võrreldes hetkeliste konjunktuursetest kaalutlustest lähtuva ehitustegevusega. Mida hindaksid meie lapselapsed rohkem: kas sujuva liiklusega ringteed või näiteks veel üht kaubanduskeskust?
Tartus kui jõelinnas võiks sildu olla kindlasti tunduvalt rohkem kui praegu. Kolmele auto- ja kahele jalakäijate sillale lisaks avame juuli lõpul Vabaduse silla. Seal jagub ruumi nii sõidukeile, jalakäijaile kui ka rattureile.
Tartu kahel pool jõge asuvate linnaosade mõistlikuks ühendamiseks neist sildadest ei piisa. Nii Annelinnast kui Ihastest Emajõe paremkaldale sõitmiseks tuleb Sõpruse silda kasutades teha mõttetu ring.
Linnaplaneerijad eelistasid uue silla planeerimisel nn Ropka silda, mis tuleks sadamaraudtee pikendusena üsna Ropka tee kõrvalt üle Emajõe Ihaste teele. Silla ehitamine sellesse kohta koos peale- ja mahasõitudega võib aga eksperthinnangute järgi minna maksma kordades rohkem kui Vabaduse sild.
Ilmselgelt käiks selline ettevõtmine ilma riigipoolse toetuseta linnale üle jõu. Riik aga linnasisese liikluse leevendamiseks mõeldud investeeringuid ei toeta. Nii lükkub Ropka silla ehitamine ilma väljastpoolt tuleva toetuseta esialgu kaugemasse tulevikku.
Küll aga on valitsus lülitanud meie taotlusel linna idapoolse ringtee väljaehitamise projekti transpordi tehnilise infrastruktuuri kavasse ja eraldanud eelotsusega selle ehitamiseks 584 miljoni krooni suuruse eurotoetuse. See summa peaks katma 85 protsenti tee ja silla ehituskuludest.
Selle mahuka nelja omavalitsust läbiva ringtee eelprojekti koostaja leidmise hanke ettevalmistamiseks moodustasid Tartu, Luunja ja Ülenurme vald ja Tartu linn ühiskomisjoni ja vallavolikogud volitasid Tartu linna riigihanget läbi viima.
Eelmisel kevadel välja kuulutatud riigihanke võitis Ramboll Eesti koos oma Soome emafirmaga Ramboll Finland OY. Eelprojekti koostamine algas eelmise aasta septembris ja töö valmimistähtaeg on märts 2010. Tänase seisuga ollakse eelprojekteerimise ja sellega seotud töödega graafikus.
Planeeritav ringtee lõik saab alguse Võru-Ringtee ristmikust ja lõpeb Tartu–Narva maanteel, saades kokku nn põhjapoolse ringtee lõiguga, mille eelprojekti koostamine käib maanteeameti tellimusel.
Idapoolse ringtee ehitus peaks algama 2011. aastal. Enne rahastamise lõppotsuse tegemist saadab valitsus eelprojekti hinnangu saamiseks veel Brüsselisse. Idaringtee koos sillaga on kavas liikluseks avada hiljemalt 2015. aastal.
Eelprojekti koostamise käigus on läbi viidud liiklusuuringud, mille tulemusi esitleti liiklusnõukogu avalikul koosolekul. Samuti on olnud keskkonnamõjude hindamise programmi avalikud arutelud kõigis ringteed läbivates omavalitsustes.
Valminud on ja rahvale arutamiseks välja pandud idaringtee võrreldavate lahenduste analüüs ja keskkonnamõju hindamise vahearuanne. Avalik arutelu on teisipäeval, 16. juunil kell 14 Raekoja plats 12 teise korruse saalis.
Just praegu on tartlastel õige aeg öelda välja oma arvamused ja seisukohad. Nii linn kui ka projekteerija on huvitatud, et just praegu, planeerimise järgus, saaksid võimalikult paljud küsimused selged ja konkreetsed vastused ning saavutataks huvipoolte ühismeel. On väga oluline, et seda seni suurimat Tartu linna juhtimisel arendatavat projekti tehakse algusest peale tihedas koostöös linnaelanikega.
Seetõttu kutsun kõiki huvilisi tõsiselt uurima avalikustamisele suunatud valikuid ja aktiivselt osalema ringtee kavandamisel. Oma ettepanekuid saab esitada avalikul arutelul või saata need kirjalikult kuni 16. juunini.
Põhjaliku ülevaate saab kavandatavast idaringteest projekti portaalis www.tartu.ee/idaringtee/
