Palalased vaidlevad elektrifirmaga

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perametsa talu perenaine Siiri Värk näitab 5. juuli äikse järel läbi põlenud elektroonikaseadmeid.
Perametsa talu perenaine Siiri Värk näitab 5. juuli äikse järel läbi põlenud elektroonikaseadmeid. Foto: Martin Pau

Jõgevamaa Pala valla taluomanikud küsivad Elektrilevilt hüvitist väidetavalt remondimeeste tegevuse tagajärjel rikki läinud elektroonikaseadmete eest. Energiafirma osutab vääramatu jõu vääramatusele.

Pala valla Kirtsi küla Perametsa talu perenaine Siiri Värk jäi ööl vastu 6. juulit ilma telerist, kahest digiboksist, interneti­­ruu­­terist ning arvuti võrgukaardist. Füüsilises mõttes on need seadmed tal küll alles, aga nendega pole midagi peale hakata. Ükski enam voolu sisse ei võta.

«Kõige odavamaid asemele ostes kuluks mul vähemalt 500 eurot, aga rahaga on väga kitsas,» selgitas Värk. «Elektrilevist öeldi mulle, et neile pole see üldse kõneväärt summa, aga nad põhimõtteliselt ei maksa. Et süüdi on vääramatu jõud ja meie ise.»

Võrku jäänu kärssas
Siiri Värk on veendunud, et tema aparaate ei hävitanud 5. juuli õhtul Kirtsi külast üle sõudnud äike, vaid Elektrilevi remondimehed, kes läksid öösel korda tegema ümberkaudseid talusid toitvat Jüri­­jaagu alajaama.

Värgi kirjelduse järgi lõi juuli esimesel reedel välku ja müristas umbes kella viiest poole kuueni õhtul. Seks ajaks oli naine oma sõnul sikutanud seinakontaktidest välja kõik pistikud. Kui ta kõuekõma kaugenedes pistikupesi ükshaaval taas täitis, avastas ta, et kolmest faasist üks oli kadunud. Muist lampe hõõgusid kui seasilmad, kuid ühe faasi taga põlesid tuled eredalt ning telergi helendas häireteta.

Siiri Värgi kirjelduse järgi vaatas ta koos mehega umbes poole üheteistkümneni telerit, siis suiguti unne. Hommikul leiti kogu maja olevat vooluta. Elekter tuli tagasi kümne paiku. Riburada hakkas aga selguma, et öösel vooluvõrgus olnud riistad ei võta enam eluvaimu sisse.

Värgi naabrite juures Vello talus juhtus samamoodi, siiski väiksema kahjuga, ning äikse ülemineku kellaaega mäletatakse seal veidi hilisemana. Perepoja abikaasa Regina Kihu kirjelduse järgi käis pärast kella kuut õhtul hirmus kärakas, mispeale kadus majast elekter, sauna jäi aga normaalne vool alles.

«Oli aimata, et kuhugi lõi välk sisse,» ütles Kihu. «Tagantjärele arvasimegi, et ju siis lõigi alajaama.»

Kella kaheni öösel puhastas Regina Kihu saunas koos abikaasaga päeval korjatud seeni. Samas vaadati ka telerit. Siis sõitis õuele Elektrilevi auto – töömehed otsisid Jürijaagu alajaama.

«Mees juhatas neile teed. Imestasime veel, kas neil endal korralikke kaarte polegi,» meenutas Kihu. «Siis sättisime magama, aga kuna mul hakkas hammas valutama, ei tulnud und. Umbes poole kolme paiku öösel märkasin, et digiboks lülitus vaheldumisi sisse ja välja, sisse ja välja – punane ja roheline tuli muudkui vilkusid.»

Kihu tõmbas boksi ja teleri vooluvõrgust välja. Hommikul selgus, et vooluta jäänud elumajas, kuhu oli veetud saunast pikendusjuhe, oli pikenduse otsa jäetud teine teler läbi kärsanud. Saunas võrgust eraldatud teler ja digiboks töötasid tõrgeteta.

Regina Kihu ämm Inga Kihu hindas tekkinud kahju umbes 170-euroseks. E-posti teel Elektrilevile tehtud päringule laekus vastus, et firma kahju ei kompenseeri.

Hüvitiseuks pole lukus

Elektrilevi kommunikatsioonijuht Tuuli Sokmann selgitas, et Elektrilevi hüvitab kahjud, mis on tingitud firma kontrollitavaist sündmustest.

«Kõnealusel juhtumil oli põhjuseks vääramatu jõud ehk äike, kuigi kahjud seadmetele avaldusid mitte kohe pikselöögi ajal, vaid hiljem,» tõdes Sok­­mann. «Äike oli rikkunud Elekt­­rilevi trafot, mis põhjustas võrgus ebanormaalseid pingeid.»

Sokmanni sõnul on ebatavaline, et pikselöögi järel ei teki ülepinget ja kahju elektriseadmeile kohe, vaid hiljem. Kahju ärahoidmiseks võib kaitsta olmeelektroonikat liig­­pingepiirikutega või pruukida lihtsaimat moodust – seadmed võrgust eemaldada.

«Kui klient soovib, saab kõnealuse juhtumi üle vaadata sõltumatus erikomisjonis, kuhu kuuluvad lisaks Elektrilevi töötajatele eksperdid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, tarbijakaitseametist ja Tallinna tehnikaülikoolist,» lisas Sokmann.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles