Tartus Jaani kirikus saab veel täna-homme kuulata Klaaspärlimängu kontserte: teiste seas astuvad publiku ette lääne klassikat esitav Jaapani ansambel ja muusikute pere eri põlvkonnad.
Klaaspärlimäng mängib ehedat klassikalist muusikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaaspärlimängu festivali direktori Tiina Jokineni sõnul on põnev kuulata-jälgida, milline võiks olla vanema põlvkonna mõjutus ja samal ajal noore muusiku iseseisvus tema esituses. Nagu näiteks pühapäeval kõlanud ema ja tütre Mari Tampere-Bezrodny ja Anna-Liisa Bezrodny etteastes. «Nad on väga erinevad inimesed, samas on Anna-Liisa ikkagi sellest juurest pärit.»
Teisipäeval musitseerivad koos isa ja tütar Kalle Randalu (klaver) ja Liisa Randalu (vioola) ning Schumann-kvartett (Saksamaa).
Selle aasta festivali eripära on neli esmaettekannet, viimane kõlab täna õhtul ja selle esitab Jaapani ansambel Nomad. Jokinen iseloomustas, et uusnomaadid hommikumaalt, nagu festivali korraldajad neid nimetavad, on lääne klassikalist muusikat esitav Jaapani ansambel, kelle muusikas on säilinud oma kultuuriline taust.
«Terve Klaaspärlimäng on omaette uusnomaadlik nähtus,» ütles Jokinen. Ta selgitas, et nomaadid on rahvad, kes rändavad ühelt maalt teise, kohanedes iga kord uute oludega. Nii on ka Klaaspärlimäng vahetanud linna ja võtnud omaks Tartu iseärasused.
Jokineni sõnul on Tartus palju noori kuulajaid. «Tavaliselt, kui vaadata keskmist lääne klassikalise muusika publikut, siis on tegemist keskeast ülespoole liikuva vanuserühmaga. Tartu kohta ei saa seda kuidagi öelda ja see on meeletult rõõmustav nähtus.»
Ta lisas, et Tartus on publik ka palju teadlikum kuulaja. «Nad tulevad kuulama seda, mida nad tahavad kuulata,» lausus Jokinen ega väsinud publikut kiitmast.
Festivali kontserdid on olnud peamiselt Jaani kirikus. Jokineni sõnul on selles väga hubane miljöö klassikalise muusika jaoks ja kirik näeb välja põhjamaiselt ilus.
«Rahu tuleb peale, kui sinna sisse astuda,» ütles ta. «Jaani kirik, olles küll luteri kirik, ei ole tavapäraselt igav, vaid vapustab arhitektuuri ja kunstiga.»
Festivali avakontsert neljapäeva õhtul oli Jokineni sõnul kontserdikorraldaja unistus: «Saal oli rahvast täis, publik aplodeeris, kutsus orkestri tagasi ja nurus aplausiga lisalugusid.»