Kõrtsid soovivad ühist väliala

Möku baari ukse kõrval olev silt selgitab baarikülastajatele, miks on joogiga tänavale minek paha mõte. Kui väliala teoks saab, pole selle sildi järele enam tarvidust. Foto: Kristjan Teedema

Rüütli tänaval asuvad Möku, Kivi ja Trepp otsivad linnaga ühist keelt. Kevadest saati on Rüütli ja Munga tänava ristumiskoha lähedased baarid otsinud võimalust avada väliala, kus kunded saaksid rahulikult õlut tarbida, kuna sees napib ruumi. Nüüd on terendamas lahendus.

Kivi baari omanik Simo Türn selgitas, et praegu on kohtade omanikel toimetamine pooleli ning oleks ebaaus midagi ajakirjanduse vahendusel täpsemalt rääkida.

Napisõnaliselt viitas ta aga, et toidukäitlemise load, mida linnavalitsus kevadel baaripidajatelt väliala pidamise õiguse andmiseks nõudis, on nüüd käes. Töö käib väliala kavandi kallal.
Linnavalitsuse nõude kohaselt peavad välikohvikus olema toidu ja jookide normaalseks tarbimiseks ka lauad ja toolid. Lisaks on aga linnavalitsus seadnud veel ühe tingimuse.

Linna ettevõtlusosakonna juhataja Malle Blumenau märkis, et kuna baaride kogupind on väike, siis on baariomanikel palutud tulla välja ühise kavandiga, kuidas välialade territoorium ühendada.
Möku baari üks omanikest Veiko Raime selgitas, et üldine plaan on teha väliala kolme baari, Möku, Kivi ja Trepiga koos.

Ala peaks linna soovide kohaselt paiknema keset tänavat, kuid mõlemalt poolt pääseks mööda. Selgelt tuleb tähistada ala, mille sees olijad ehk baarikunded tohivad tarbida alkoholi.

Humoorikas silt
Veiko Raime märkis, et ka baaripidajate hoiak on, et baarist ostetud alkoholiga tänavale minek ei ole sobilik. «Meilt on klientidele selge sõnum: tänaval ei ole okei alkoholi tarbida ja ei ole okei minna oma vajadusi rahuldama mujale kui meie WCsse.» Sama sõnumit humoorikas võtmes sisaldab ka Möku baari väljapääsu juures olev silt.

Väliala piiritlemine kergendaks ka politsei tööd, kuna praegu on võimatu kutsuda korrale mitutsadat inimest, kes klientidena maja ees seistes alkoholi tarbivad. Piiritletud ala võimaldaks eristada seadusejärgijad avalikus kohas alkoholitarbijatest.  

Linnakunstnik Tiit Kaunissaare tõi välja aga teisegi probleemi. Need baarid tegutsevad teistest välikohvikutest tunduvalt erineval ajal: uksed avatakse pärastlõunal ning sulgemisaeg on varastel hommikutundidel. Nii peaksid baaripidajad kinnioleku ehk päevaseks ajaks kogu väliala kokku pakkima ehk see peaks olema teisaldatav.

Kaunissaare sõnul aga taotlevad nende baaride omanikud justkui eritingimusi. «Kuna nad on nüüd formaal-juriidiliselt tekitanud menüü, on neil võimalik saada välialaluba ja sellele nad rõhuvadki. Kuna nad aga tahavad oma teenust hommikuni pakkuda, tahaksid nad olla erandlikult pikemalt avatud. Selle ümber kogu vaidlus käibki – võrdset kohtlemist taotledes taotlevad nad erikohtlemist,» sedastas Kaunissaare.

Kevadel heitis linnavalit-sus ette, et baarikülastajate järel leiab hommikuse tänava räpasena, nüüd kiitis Malle Blumenau asjade edenemist. «Positiivse külje pealt peab ütlema, et nad on mõistnud, et igaüks peab enda järelt oma prahi ära koristama,» märkis ta.

Fekaalid tänaval

Kuid Tiit Kaunissaare toonitas, et linnal on endiselt probleeme nende baaride ümbruskonnaga – alles möödunud nädalal kaebas üks Munga tänava salong fekaalide hunniku üle. «Elementaarse heakorra probleem on ka,» märkis Kaunissaare, pannes heakorrarikkumised baarikülastajate arvele.

Aga temagi arvab, et kui kliendid püsivad neile eraldatud alal ja lahkuvad, kui väliala suletakse, on probleeme tunduvalt vähem. Seega võiks välialaloa andmine lahendada mitu probleemi.

Kui kiiresti võiks väliala kohvikute ees näha, on raske öelda. Veiko Raime sõnul on baariomanikud linnavalitsusega vahetanud kavandeid paar-kolm nädalat. Nädalaga peaks sisulistes asjades kokkuleppele saama, linna poolt võib kooskõlastamine osakondade vahel võtta veel lisaks 14 päeva.

Varem samal teemal: Jüri Saar, «Peremeest ei ole», TPM 9.5; Marju Himma, «Tartu asub kõrtsikundesid pitsitama», TPM 13.5; Elina Aro, «Turiste häirib räpane Tartu», TPM 17.5.