Klubi täidab multikultuurimaja rolli

Karmen Otu näitab, kus on Genialistide klubiga ühendatud Uue õue külastajal kõige mugavam programmi jälgida. Foto: Kristjan Teedema

Viimastel aastatel on vähenenud Tartu linna toetus Genialistide klubile, kuid uus programm tõotab klubi olulisuse taas nähtavale tuua ja olukorda parandada.

«See on midagi muud kui tavaline klubi, midagi muud kui tavaline kultuurimaja,» ütles klubi programmijuht Ahto Külvet Genialistide klubi olemust selgitades.

Ta kinnitas, et erinevalt paljudest teistest klubidest pole nende eesmärk üldsegi raha teenimine. «Eesmärk on muuta maailma,» lausus Külvet konkreetselt. Samuti usub ta, et klubi ei jõuaks ainuüksi rahalise toetusega kuigi kaugele. «Ideeline toetus on palju olulisem, olulisemad on inimesed, kes tahavad midagi teha.»

Külveti sõnul on klubi vajalik ka selleks, et anda võimalus end näidata nendele andekatele esinejatele, kes muidu lavale ei pääseks või peaks selle eest kõvasti maksma. «Siin on avatud platvorm, kus saab öelda, et mina tahan mängida muusikat, tahan lugeda luuletust, tahan teha teatrit – see on kõik teretulnud.»

Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse juhataja Külli Aleksanderson tõi samuti välja, et klubi on alati olnud linnale tähtis, sest annab loomeinimestele võimaluse end teostada, pakkudes soodsaid proovi- ja esinemispaiku. «Genialistide klubi on olnud platvorm uutele katsetustele ja kooslustele,» märkis ta.

Peale selle püüab klubi lahendada ka ühiskondlikke küsimusi. «Kohalikud valimised on olulised, aga neid vaadatakse põlgusega,» nentis Külvet. Seetõttu on sügiseks valimiste eel kokkulepitud linnakodanikele avatud vestlusõhtud, kus poliitiliste debattide käigus peaks kuulajail tekkima võimalus valimistega seonduvast paremini aru saada.

Genialistide klubi peab Külvet mõtlevate inimeste kultuurikohaks. ««Tulge kõik siia!» ei ole meie sõnum.» Tema meelest ei tohigi klubi kõiki inimesi enda juurde meelitada, sest muidu kaoks senine õhkkond. «Nagu Kaali kraater, sa ei saa sinna minna tuhande inimesega sõtkuma,» tõdes Külvet.

Parklast sai esinemisõu

Tartu kultuurisuvi sai märkimisväärse täienduse, kui ideest teha augusti keskel paaripäevane festival UIT kasvas välja kultuuri ja kogukonnahoov Uus õu. UITi korraldajad otsisid festivalile kohta ja leidsid, et toona veel räämas olnud Genialistide klubi ja Uue Teatri vaheline parkla võiks olla just õige sotsiaalne keskpunkt. Juba pärast hoovi korrastamist hakkasid eestvedajad ala kasutama, et täita see tiheda ja vahelduva programmiga, mis jätkub ka pärast augustis toimuvat festivali.

Külveti sõnul on imestama panev, et parklast sündis park. «Mingi mülgas oli, varem olid autod ja suur porilomp on olnud juba aastakümneid,» kir-jeldas Külvet. Tema sõnul oli õu pikka aega täiesti mõttetu koht. «Seal on silt, et ära pargi, aga kõik parkisid sinna,» lausus ta.

Nüüdseks on parkla asemele loodud Uus õu justkui tagahoov igale linlasele. «Siia saab tulla ja võrkkiiges pikali visata,» ütles Uue õue üks korraldajaid Karmen Otu.

Programm koosneb muusikalistest etteastetest, luulest, töötubadest ja paljust muust. «Näiteks on olnud siin putukate töötuba, kus kunstnik Kairi Kliimand rääkis, miks ta sööb putukaid,» rääkis Otu. Euro  eest võis ka omale osta kilgi või tõugu ja seda ise proovida. «Putukad osteti enne ära, kui jutt sai üldse alata,» nentis Otu.

Tema sõnul kutsutakse suure huvi tõttu inimesi uuesti õue töötuppa putukaid sööma.

Uus õu tekkis Karmen Otu sõnul vabatahtlike ja toetajate abiga. Õue programm on külastajatele tasuta ja kestab 5-6 päeva nädalas. «Tartus on nii palju vaimujõudu, et täidab kava kenasti ära,» kinnitas Ahto Kül­­vet.

Lisaks kutsututele võivad inimesed ennast ise esinema pakkuda, sest programmi luuakse nädala kaupa. «Praegu näiteks võttis ühendust Svetlana Zaikova, kellel on mustlastantsutrupp Maljarka,» näitas Kül­­vet arvutist, kuidas programm sünnib.

Selle asemel, et tuua lavale vaid üks mustlastantsutrupp, plaanitakse hoopis mustlaspäeva, kus kõik on temaatiliselt seotud. Hiljuti oli klubis näiteks Islandi päev, kus jutuvestmise ja muusika kõrval oli menüüs Islandi lihasupp ja kokteil «Eyjafjallajökull». «Mustlaste rahvustoit pidi Svetlana sõnul olema siililiha, ma ei teagi, kuidas sellega nüüd saab,» naeris Külvet.

Linn hoiab silma peal

Külli Aleksanderson vahendas, et linn on Genialistide klubi toetanud juba selle loomisest saati. Kõrvutades praegust toetust viie aasta taguse summaga, mis oli toona 275 000 krooni aastas, on see vähenenud umbes viiendiku võrra.

Toetuse vähenemise põhjustest nimetas Aleksanderson olulisimaks ühelt poolt kultuurieelarve piiratud ressursse ning teisalt uute kultuurialgatuste puhangut, mis tingis vajaduse summa jagamisel valikuid teha.

Algusaegadel Genialistide klubile tugeva sisu andnud Uus Teater ja väljaanne Müürileht eraldusid aastatel 2010–2012 klubist. «Tuleb arvestada, et ühelt poolt muutus sellega seoses Genialistide klubi pakutav programm ja sisu ning teisalt oli tähtis toetada veidigi suuremas mahus nende kahe väga olulise organisatsiooni tegevust,» teatas Aleksanderson. «Eriti vajalikuks pidasime toetuse suurendamist uues asupaigas alustanud Uuele Teatrile, kes lisaks väga heale omarepertuaarile pakub ruume ka teistele väiketeatritele.»  

Selle kõrval tekkis Aleksan­­dersoni sõnul kultuuripilti korraga ka palju muid algatusi: ülikooli vana kohvikuga sidus end Jazzklubi, alternatiivset programmi kommertskinodele hakkas pakkuma Elektriteater, algusjärgus olid mitmed uued väikefestivalid. «Seega oli kultuuripilt tunduvalt teisenenud ja mitmekesisemaks muutunud, mida tuli proportsioone määrates arvesse võtta, et ka need uued algatused ellu jääksid,» selgitas ta.

Toetus võib taastuda

Genialistide klubi programmijuht Ahto Külvet lausus, et abilinnapea Tiia Teppani antud lubaduse järgi toetab linn järgmisel aastal klubi kogu üüriks kuluva summa mahus. Seega kasvaks toetus ligi 14 600 euro pealt ligi 19 000 eurole.

Tiia Teppan ütles, et on pidanud Külvetiga nõu, kuid tema ei saa mitte ühelgi korral üksi otsustada linna raha jagamist ja toetuste määramine käib alati kooskõlas eelarveprotsessiga. See tähendab, et raha saamiseks tuleb kõigepealt esitada taotlus kultuuriosakonnale.

Projektitaotlusi võetakse vastu augustis. Seejärel hakatakse otsustama, kui palju on kultuuriosakonnal üldse raha projektide tarvis, ja vastavalt sellele tehakse ka jaotus. «Loomulikult arvestame seda mahtu, mis tööd iga taotleja on teinud, milline on olnud järjepidevus ja tema tugevus,» kinnitas Teppan.

Teppani sõnul sõltub Ge­­nialistide klubi toetuse saamine eelkõige programmist, mida klubi pakub. «Kui programm on täienenud, jälle intensiivistunud ja pakub väga palju huvi, siis miks mitte toetust jälle suurendada,» ütles ta ja lisas, et see on ka tema soov. «Me saame suurendada toetust, kui nad õigustavad oma tegevust.»

Genialistide klubi kava, mis oli koostatud aasta lõpuni, pidas Teppan suisa muljetavaldavaks. Tema sõnul võib Geni­­alis­­tide klubi arengus näha muutusi pärast seda, kui Ahto Külvet asus veebruaris selle programmijuhiks, sest lisaks programmile on paranenud ka suhtlus kultuuriosakonnaga. «Tänu sellele me oleme ka andnud lubadusi,» lausus ta.