Marju Himma, Merilyn Säde: kontserdikorraldaja «taskuraha»

Foto: TPM

Suvine kontserdikülastaja, tudeng, ulatab sooduspileti raha, sularaha, kontserdipaiga väravas pileteid müüvale neiule. Viimane rebib pakist ilma hinna ja soodustuse märketa pileti, paneb raha kassakarpi ja võtab täishinnaga pileti raha järgmiselt kontserdikülastajalt. Piletimüüja paneb taas raha karpi ning rebib samast piletipakist samasuguse hinna ja igasuguse muu märketa pileti.

Kuidas saab lõpuks ülevaate, kui palju müüdi soodus- ja kui palju täishinnaga pileteid, kui piletitel puudub eristav märgistus, äri käib sularahas ning piletimüüja ei tee selle kohta mingeid märkmeid? Just sellise küsimusega pöördus hiljuti Tartu Postimehe toimetusse seltskond kontserdil käinuid.

Pärimise peale saime maksu- ja tolliametist vastuse, et «maksustamise seisukohalt loeb piletite müügist tekkinud kogukäive ja see, kas käibemaks sellelt on arvestatud ja tasutud õigesti». Ehk maksuametit huvitab lihtsalt läbimüük. Selle arvu annab kontserdikorraldaja. Eelmüügist ostetud piletid kajastuvad piletite edasimüüjate, näiteks Piletilevi või Piletimaailma andmebaasis, kohapeal ostetud piletite arv ei kajastu aga esialgu kuskil.

Maksuamet tegutseb eeldusel ja heas usus, et kontserdikorraldajad ei peta. Maksuameti esindaja vastusest võis välja lugeda, et kui korraldaja sularahakäivet ei varja, ei ole maksu- ja tolliametil ettevõtjale ses mõttes midagi ette heita. Ehk kui tuleb kontroll ning palub näha kassa sisu ja seda ei takistata, on kõik korrektne.

Mängime läbi ühe kontserdikorraldaja piletikäibe. Kontserti käib kuulamas 7000 inimest. Eelmüügist on pileti ostnud 4000 inimest. Kohapeal ostetakse 2000 täispiletit ja 1000 sooduspiletit. Pileti hind on vastavalt 20 ja 15 eurot.

Teeme lihtsa arvutuse, mille järgi saaks korraldaja kohapeal täispiletite eest 40 000 ja sooduspiletite eest 15 000 eurot. Kokku on sularahakäive 55 000 eurot.

Oletame nüüd, et kontserdikorraldaja ei ole aga nii aus, kui maksuamet eeldab, ning märgib, et kohapeal müüdi hoopis 2500 soodus- ja 500 täispiletit. Sellisel juhul on sularahakäive kokku 47 500 eurot ehk 7500 euro võrra väiksem tegelikust.

Ühe õhtuga 7500 eurot sularahana maast leida pole seega eriti keeruline. Sularaha seisu kontroll piletimüügi ajal annab küll ülevaate sularaha hulgast, kuid mitte sellest, kui palju seda piletite järgi peaks olema, seda eriti juhul, kui piletitel pole märget hinna või soodustuse kohta.

Aga heausksena tasub loota nagu maksu- ja tolliametki, et Eestis ju varimajandusega ei tegeleta, maksud makstakse ikka tegeliku käibe pealt ning ükski korraldaja ei pane kontserdi lõpus sularahapakki oma isiklikku taskusse, eks?