/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/07/16/1901138t1he301.jpg)
Kurgihooaeg algas tänavu tavatult vara. Perenaistel pole enam mahti rannas peesitada, sest suvi on sealmaal, et hea ja parema purkipistmise aeg on käes. Ka kurgikasvatajad ei saa selga sirgeks ning Salvest ja Põltsamaa Felix töötavad täistuuridel.
Mitu tuhat tonni kurki läheb purki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kurk on tänavu väga ilus ja hea,» kiitis Salvesti töötaja Ave Davõdov kurgiliini taga seistes ja lasi kätel kiiresti käia. Igasse purki läheb 350 grammi kurki, vahetuses panevad kahe kurgiliini taga töötavad paarkümmend kiiret naist purki paarkümmend tonni head kaupa, millest eile tehti mahedat ja magusat kurki.
«Tehas töötab täisvõimsusel,» ütles Salvesti juhatuse liige Priit Karp. «Sada tonni kurki on juba eelmisel nädalal tehtud. Laias laastus pool hapukurgist on ka tünnis, nii vara pole me kunagi kurki hapendada saanud.»
Väga varajane algus
Hapukurki teeb ettevõte tänavu sada tonni. Võiks rohkemgi, sest see on Salvesti nõutuim kurk, mis läheks hästi kaubaks ka Venemaal ja Soomes. Paraku ei saa ettevõte seda nii palju pakkuda, kui soovitakse.
«Hapukurgi tegemine on pikk protsess, see võtab aega kaks kuud,» selgitas Priit Karp. «Praegu teeme hapukurki oma jaheladudes. Kui tahame seda rohkem pakkuda, peame uued jahelaod ehitama ja see kajastub kohe toote hinnas.»
Tavaliselt hakkab Salvest kurki kokku ostma juuli keskpaigas, tänavu algas see töö aga juba 4.-5. juulil ning 8. juulil hõljus tsehhis juba mõnus marinaadilõhn. «Ei mäletagi, et varem oleksime hakanud nii vara kurki tegema,» märkis Priit Karp. «Kevad oli küll hiline ja külm, aga siis äkki tuli suvi ja ka ööd on soojad olnud ning see istub kurgile väga hästi.
Kui nüüd veel ka vihma tuleks!»
«Kurgikasvatajate sõnul on tänavu erakordselt hea kurgiaasta,» ütles ka Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. «Ilm on olnud ühtlaselt soe nii päeval kui öösel ning see on saagile hästi mõjunud.»
Salvest teeb tänavu sisse tavapärase koguse ehk ligi tuhat tonni kurki, mis ostetakse ligi poolesaja kasvataja käest. Ettevõtte kurk kasvab peamiselt Tartu-, Jõgeva-, Põlva- ja Võrumaal, üks kasvataja on Järvamaal. Varem olid Salvestil suured kurgikasvatajad ka Pärnumaal, kuid tänavu tegeleb neist selle tööga veel vaid paar talunikku, teised panid vanuse tõttu raske ameti maha.
Töötajaid napib
«Võiksime teise vahetuse tööle panna ja rohkem kurki teha,» rääkis Priit Karp. «Aga meid ja kurgikasvatajaid piirab üks ja sama häda – töökätest tuleb puudu.»
Põltsamaa Felix teeb tänavu sisse 1100 tonni eestimaist kurki, mille kasvatavad Viljandi-, Pärnu-, Jõgeva-, Järvamaa ja Lääne-Virumaa kümme talunikku. Et väärt kaup kiiresti ja korralikult purki saaks, pakub Põltsamaa Felix tööd 150 hooajalisele töölisele. Abijõud on peamiselt Põltsamaa ja Jõgevamaa inimesed, kuid üksikud tulevad kohale isegi Ida-Virumaalt.
Marek Viiloli sõnul lähevad konservkurgid Eestis hästi kaubaks, neid ostetakse üha enam. Salvest müüb peaaegu kõik kurgid Eestis, näpuotsaga läheb neid ka Soome.
Põltsamaa Felixi Eesti põldudelt varutud saagist müüakse ligi pool Soome, Rootsi ja Lätti. Piiritaguste tellimuste täitmiseks ja tootmishooaja pikendamiseks ostab Põltsamaa Felix lisaks ligi 400 tonni kurki mujalt riikidest.