Eksam peletas sisseastujaid

Illustratsioon: Pm

Tartu Ülikool avaldab täna sissesaanute nimed. Täna avalikustab Tartu Ülikool vastuvõetavate nimekirjad. Populaarseimate erialade kõrval on aga ka neid, kuhu ei laekunud ühtki avaldust.
 

Üks selline on näiteks klassikalise filoloogia magistriõpe, kuhu oodati õppima kolme tudengit, kuid ei tulnud ühtki soovijat. Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo selgitas, et sel õppekaval on bakalaureuseastmes vastuvõtt üle aasta, magistriõppesse aga igal aastal ning see võib olla ka põhjus, miks klassikalise filoloogia magistriõppesse tänavu keegi astuda ei taha.

Tartu Ülikooli klassikaline filoloogia on väike ja spetsiifiline eriala, kus ainsana Eestis saab õppida klassikalisi keeli ja kultuure kõrghariduse tasemel. Peale kreeka ja ladina ning inglise ja saksa keele õpitakse stuudiumi jooksul mitmeid teisi võõrkeeli.

Sellise ettevalmistusega filolooge pole just palju ning bakalaureuseastmessegi oli tänavu õppekohti kümnele, avaldusi laekus aga üheksa.

Varasematel aastatel pääses sellele erialale õppima pelgalt riigieksamitulemuste alusel, tänavu tuli teha ka sisseastumiskatsed – kirjalik test ja intervjuu. Sestap arvati vastuvõetavate hulka pärast sisseastumiseksamit üheksast avalduse esitajast seitse.   

Lihtsam sissesaamine

Kaja Karo selgitusel on ülikoolis varemgi juhtunud, et kui spetsiifilist huvi või eeldusi nõudvale õppekavale sisseastumiseks korraldada eksam, võib kandideerijate hulk kahaneda. «Sisseastumiseksamit on valmis sooritama ainult motiveeritud ja erialast tõeliselt huvitatud kandidaadid,» sõnas Karo.

Suurim erinevus ilmneb aga bakalaureuse- ja magistriõppe konkursse vaadates. Mõnel erialal, kuhu pääseb õppima vaid riigieksamite tulemustega ning kus lävend tagab sissesaamise, on soovijaid bakalaureuseõppes suurem hulk. Selliseid õppekavasid leiab just loodus- ja täppisteaduste vallast.

Kui aga vaadata, kui palju soovitakse neil populaarsetel erialadel edasi õppida magistriõppes, torkab silma avalduste arvu tagasihoidlikkus.

TÜ populaarseimatel erialadel – arstiteaduses (470 avaldust), õigusteaduses (435 avaldust) ja majandusteaduses (418 avaldust) – eraldi sisseastumiseksamit ei nõutud, piisas vaid riigieksamitulemustest. Näiteks õigusteaduse magistriõppesse pürib tänavu vaid 96 inimest, majandusteadusesse aga 53.

Samuti oli märgata pisut suuremat avalduste hulka õppekavadel, millel oli kehtestatud lävend ehk punktisumma, mille ületamisel oli tudeng automaatselt vastu võetud. Sellised erialad olid loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas ning nende hulka kuulus ka populaarsuselt neljas eriala informaatika (393 avaldust). Informaatika magistrantuuris edasiõppimisest oleks aga huvitatud vaid 43 kandidaati.

Kaja Karo sõnul püütakse kandidaate lävendiga tuua õppima loodus- ja täppisteaduslikele õppekavadele. «Pigem soodustab lävend kiiresti vastuvõtuotsusest teada saamist,» märkis Karo.

Need, kes täna leiavad oma nime sissesaanute hulgast ning otsustavad valitud erialale õppima asuda, peaksid sellest teada andma 19. juuli südaööks. Kes selleks ajaks ülikoolile oma valikust teada ei anna, kaotab koha pingereas ja see pakutakse järgmisele kandidaadile.

Joonealustel tuleb oodata

Kõik pärast 19. juulit vastuvõtuotsuse teada saanud kandidaadid saavad õppimatuleku kinnitamiseks kolm päeva aega. Pingeread liiguvad kuni õppeaasta alguseni.

«Tuleb varuda kannatust, sest kuni kõik kohad pingereas ei ole täidetud kandidaatidega, kes on õppimatuleku kinnitanud, säilib ka lootus pingereas tõusta,» selgitas Karo.

Kindlasti ei tohiks oma avaldust pingereas tühistada, sest sellisel juhul ei saa ülikool seda enam hiljem tagasi võtta.