Kurjam: sõnad on pungis olulisimad

Raadi mõisapargis peetud Punk’n’Rolli festivalil esinenud Kurjam pani oma esitusega rahva möllama.

FOTO: Kristjan Teedema

Nädalavahetusel vallutas Raadi mõisapargi festival Punk’n’Roll. Reede õhtul kell pool kaheksa saabus festivalipaika ka punkansambel Kurjam. Lõbus Kurjamite kolmik astus hoogsa sammuga värava poole, seljas muusikariistad.

Ometi oli õhus tunda veidi närvilisust, sest jõuda tuli veel ka järgmisele üritusele ning Punk’n’Rollile jäädi peaaegu tund aega hiljaks. Tartu Postimehe küsimustele vastas Kur­jami laulja Marko Sigus.

Miks Kurjam hiljaks jäi?

Ei saanud kuidagi Tallinnast tulema, Liivistel (Priit Liiviste on Kurjami basskitarrist – toim) läks veel aega ja siis jäime liiklusummikusse.

Vahel ju ikka juhtub, aga me andsime endast siiski parima.

Mida arvate festivali nimest Punk’n’Roll?

Ma arvan, et see nimi on Rolli järgi pandud. (Roland Sutt on Punk’n’Rolli korraldaja. Roll vastab kõrvalt, et ei ole nii ja et ta ei teagi, kust see nimi tuli.)

No vot, siis ma ei teagi. Arvasin alati, et see on tema järgi pandud, ja nüüd ei oska ma midagi arvata.

Kuidas pungini jõudsite?

Meie hakkasime sellega tegelema 1990ndatel ning siis olime põhimõtteliselt ainsad, kes sellega Eestis veel tegelesid.

Mõned üksikud olid, näiteks Psychoterror.

Miks just punk?

Tegelikult tuli see juhuslikult. Me ise tegime enda arvates alternatiivset muusikat, aga kõik ütlesid, et see on punk. Ju ta siis on.

Mis on muusika puhul tähtis?

Sõnad. Kui punkmuusika Eestisse jõudis, olin umbes 11-aastane ja kuulasin sahisevate kassettide pealt eesti punkmuusikat. Ja sõnade pärast kuulasin.

Minu arvates ongi punkmuusikas sõnad kõige olulisemad.

Kas praegu uusi laule ka kirjutate?

Sõnu kirjutan ma kogu aeg, vahepeal tuleb inspiratsioon peale. Aga Liiviste on kõige suurem tsensor – praagib umbes 70 protsenti sõnadest välja. Ma kirjutan kehvi sõnu, mõni üksik tuleb välja ja need siis jäävad sisse (muigab).

Kus teile kõige rohkem esineda meeldib?

Tartus on kõige lahedam esineda, sest siin on meil välja kujunenud kindel publik. Roll on meid ikka siia mängima kutsunud.

Kas teid peale kontsertide midagi muud Tallinnast välja ei toogi?

Ega väga ei too jah. Ei ole aega lihtsalt. Alati on nädalavahetustel mingisugused üritused. Kontsertide ja festivalide ajal siis satumegi mujale ka.

Kuidas praegused esinemised esimestest erinevad?

Praegu on kõik ikka väga teistmoodi. Tänapäeval on tehnika palju parem ja asjad on organiseeritud.

Kui me üheksakümnendatel alustasime, oli kõik täiesti kaootiline. Me isegi korraldasime alguses ise kontserte, panime linna kuulutusi üles ja organiseerisime tehnika. Kõik tuli siis algusest peale ise teha.

Kas Kurjam Tartus Ümarlaua baaris ka on käinud?

Ei ole käinud, ei teagi sellist vist ... Äkki olen käinud ka (naerab), pole kindel.

Kas noorus on hukas?

Ei ole.

Vanasti olid inimesed palju rohkem hukas. Tänapäeva noorus pole sellepärast hukas, et elu läheb aina mugavamaks ja väärtused pehmemaks. Ja elu läheb ka igavamaks.

Eks lollusi tehakse ikka, aga noorus hukas küll pole.

Festival Punk’n’Roll

• Peeti 15. korda.

• Toimus teist aastat Raadi mõisapargis.

• Esines 16 bändi, neist neli välismaalt.

• Esinejaid: Punkentsefaliit, J.M.K.E, Psychoterror, Anti­melodix (Karjala), Distress (Venemaa), Hasta La Vista Social Club (Soome), Minuala (Karjala) jt.

Tagasi üles