Fred Koppel, Märt Meesak: Suur-Elva on juba olemas, vaid omavalitsused ignoreerivad seda

FOTO: TPM

Ehkki haldusreform on käivitunud uue hooga ning maavalitsus kujundab regionaalministrile arvamust Tartumaa tõmbekeskuste kohta, on uskumatult vähe räägitud Elvast ja selle ümbrusest.

Milline võiks olla Lääne-Tartumaa haldusjaotus viie, kümne või 20 aasta pärast?

On see nüüdse moodi, kujuneb sellest üks Tartumaa suurvald, nagu pakkus välja Tartumaa Omavalitsuste Liit, või leidub ka vahepealne võimalus?

Suurema omavalitsuse moodustumisel oleks üsna loogiline otsustada ühise Lääne-Tartumaa omavalitsuse kasuks, mis tekiks Elva linna ümber, kuna see piirkond on üsna ühetaolise demograafilise ja kultuurilise kuuluvusega ja erineb Ida-Tartumaast sootuks.  

Elva, Konguta, Puhja, Nõo, Rõngu, Rannu, vahest ka Palupera ja Kambja on praegu väikesed omavalitsused, mis võiksid koonduda üheks suureks.

Elva kasuks halduskeskusena räägivad linnaline asustus ning lähivaldadest mõnevõrra suurem teenuste kontsentratsioon. Nii moodustuks mõni aasta tagasi Kalle Jürgensoni analüüsitud Suur-Elva.

Osalt on Suur-Elva juba olemas: nii riigi tasandil (päästekeskuse tugikomando, Elva haigla, politsei) kui ka kolmanda ja erasektori tasandil (Kaitseliidu malevkond, Elva puhkepiirkond, FC Elva, sihtasutused, Elva Tarbijate Ühistu jne). Suuresti laieneb kõikide nende institutsioonide tegevuspiirkond peale Elva ka ümberkaudsetele valdadele ja seda peaaegu samades piirides.

Nõnda saabki öelda, et Suur-Elva on juba moodustunud, piirkond on killustunud ainult kohalike omavalitsuste aspektist.

Tõsi, ka kohalikul tasandil on esmased ühinemise märgid olemas, näiteks piirideülene kanalisatsioon ja lasteaia teeninduspiirkonna kaotamine.

Suurvalla kasuks

Siiski võib öelda, et väikesed fragmenteerunud omavalitsused on justkui viimased jäänukid ajaloost, mis pidurdavad piirkonna arenguvõimalusi vaid seetõttu, et arendava koostöö asemel on valitud iseolemine, arengu asemel senise säilitamine. Siiski saab ka teisiti – ühtne suurvald toimiks paremini mitmel põhjusel.

Konkurents versus koostöö. Samas piirkonnas asetsevad omavalitsused on nüüdsetes oludes pandud paratamatult omavahel konkureerima ja seda olukorras, kus pada, mida jagada, on niigi väike. Rahvastik väheneb ning seetõttu väheneb ka maksubaas.

Sellises olukorras on eriti tobe, kui Elva piirkonna oma­valitsused võitlevad kõik sama asja eest oma vallas või linnas, kuid rahvastik väheneb ja vananeb. Praegune konkurents kahjustab kõige enam just kõigi omavalitsuste elanikke ehk maksumaksjaid. Näiteks ei saa Käärdi elanik praegu panustada Elvasse enda maksurahaga uue kultuurikeskuse rajamisele, kuigi kasusaaja oleks ta küll.

Suur-Elva üks suuremaid eesmärke saakski olla üks – peatada Elva piirkonnas rahvastiku vähenemine ja muuta piirkond atraktiivseks uutele sisserändajatele nii Tartu linnast, Lõuna-Eestist kui ka Tallinnast. Selle saavutamiseks on tarvis peatada konkureerimine ning alustada koostööd – koostööd, mis oleks ka reaalselt tegus.

Inimressurss. Vähest kvalifitseeritud tööjõudu jagades tekitavad konkureerivad oma­valitsused olukorra, kus valitseb korraga nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus.

Teame ju kõik õpetajaid, kes osalise töökoormuse tõttu reisivad mitme kooli vahet, vallaametnikku, kes töötab maakorraldajana korraga kolmes vallas, või sporditreenerit, kel on korraga mitu tööandjat. Ühine suurem omavalitsus võimaldaks optimaalsemalt inimressurssi ära kasutada, maksta konkurentsivõimelist töötasu ning olla atraktiivne tööandja.

Investeerimisvõimekus. Suur-Elva loob eelduse vähese investeerimisvõimekuse paremaks ärakasutamiseks. Väikesed omavalitsused ei suuda iseseisvalt katta ka suuremate objektide omafinantseeringut ning on tihtipeale sunnitud laenu võtma.

Ühiselt oleks võimalik projektirahasid eesmärgipärasemalt kasutada, planeerida eelarvet pikema aja peale ning mitte ehitada konkureerivaid rajatisi. Arendada vaba aja veetmist ühes piirkonnas terviklikult, kasutades vähem laenuraha.

Tõmbekeskus. Ühise omavalitsuse loomine tagab juba suuresti ühes piirkonnas toimivate tegevuste säilimise ja edasiarendamise. Toimides edukalt ühtse omavalitsusüksusena, kaob sulgemiste või sundliitmise oht.

Nii ennetaks Suur-Elva olemasolu haldusreformi sundliitmist Tartu-keskselt, kus ühes suures Tartumaa suurvallas oleks Elva piirkonna omavalitsuste osatähtsus marginaalne.

Mida peaks tegema?

Praegune seis on kahjuks üsna kaugel sellest, et eelkirjeldatu niisama lihtsalt ellu viidaks. Omavalitsuste vabatahtlik ühinemine ei saa käia ilma pikaajalise eeltööta. Et jõuda kohaliku suurema ühise piirkonna loomiseni, on tarvis välja arendada ühine sisuline koostöö.

On loogiline, et piirkonna keskusena ja ainsa linnana peab ühinemise initsiatiivi endale võtma Elva linnavalitsus ja volikogu. Initsiatiivi, mis on tugev, selge ning lahendusi pakkuv.

Neid lahendusi, mis paneksid valdade elanikke linnaga ühinemisest positiivselt mõtlema ja seda toetama. Pakume siinkohal vaid mõned sammud, millega Elva linna praegune võim võiks kohe alustada.

Planeeringutegevus. Ümberkaudsete omavalitsuste eelarvestrateegiad ja arengukavad on koostatud ligi kümneks eelolevaks aastaks, küll aga ei näe need ette ühist omavalitsust, seega näiteks ka ühist ujulat, bussiliine, gümnaasiumi või muuseumi. Elva planeeringud võiksid olla juba pikka aega piirkonnaülesed: näiteks piirkondlik lasteaiavõrgustik, koolivõrk või miks mitte ka ühine kultuuriürituste kalender.

Teenused elanikele. Elva peab silma paistma piirkondliku keskusena ka praeguste teenuste puhul. Ei piisa vaid pikemast lihaletist Konsumis, tarvis oleks eelkõige tagada seniste teenuste jäämine ja edasiarendamine: haigla, politseijaoskond, gümnaasium, muuseum, saun jms. Teisalt on tarvis Elval tõestada, et suudetakse pakkuda enamat – näiteks riiklike teenuste ja investeeringute toomine Elvasse, olgu selleks siis riigigümnaasium, mõni riigiamet või midagi muud.

Ühiste ressursside kasutamine. Elva saab ühendada järk-järgult kohalike omavalitsuste teenuseid. Nõnda on võimalik korrigeerida omavalitsuse tööjaotusi ühiselt, palgata koos ametnikke või jagada senist ressurssi ühtsete põhimõtete alusel. Ühine investeeringute kava, ühistel alustel piirkonna ühenduste rahastamine, olgu see siis Kaitseliit, Vitipalu sihtasutus või Tartumaa tervisespordikeskus.

Ühinemisläbirääkimiste alustamine. Kui varasem sisuline koostöö on toimima saadud, on Elva teinud head tööd ja tervikliku omavalitsuse loomiseks võiksid olla positiivselt meelestatud nii elvalased, rõngulased kui ka inimesed Võrtsjärve äärest.

Selle tulemusena on võimalik lõpuks sisult praegu olemasolev Suur-Elva ka omavalitsusena vormistada.

Tuleb nii või teisiti

Kui Elva linn on oma tegemised sedasi eesmärgistanud, tegemistes järjekindel ning selgitab enda seisukohta piisavalt, paistab see ka väljapoole. Siis on vallainimestelgi parem arusaam, miks tasub moodustada üks ja tugev Suur-Elva oma­valitsus.

Praegused arenguseisakud, õpilaste hulga ja rahvastiku arvu vähenemise kohta antavad ettekäänded, vabandused ja õigustused ei tekita enam paljude elvalaste endagi peas kindlusemõtteid.

Suur-Elva on kujunemas nii või teisiti, aeg oleks see lõpuks ka omavalitsusüksusena moodustada.

Suurem omavalitsus annaks kindluse ka mõne aasta pärast öelda, et meil on stabiilne elanike arv, regiooni parim hariduskeskus, ujula, spordihall, suurepärase kvaliteediga teenused elanikele, moodustades nii parima elukeskkonna Eestis.

Boonusena ei tekiks ka küsimust, kas Luisa, Tõnis või Mari on nüüd päris elvalased või kas Tartu maratoni finiš või Kulbilohu krossirada asuvad Elvas või mõne muu valla territooriumil.

Tagasi üles