Turu ja Sõpruse silla vahel on Emajõe vasakule kaldale kerkinud Tartut läbivat jõge tutvustavad infotahvlid. Võib juhtuda, et uuel looduse õpperajal hakkab tulevikus võsa vahelt rohkem paistma ka Emajõge.
Infotahvlid räägivad nähtamatust jõest
14. juuli 2013, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti Anne kanali ja Emajõe vahelisele alale jalutajate sissetallatud teeraja äärde üles pandud kümnelt infotahvlilt võib lugeda näiteks seda, missugused kalad Emajões elavad ja missugused taimed selles jões kasvavad. Peagi saab sama teavet lugeda ka mobiiltelefonist ja Tartu linna kodulehelt.
Tegemist on looduse õpperajaga, mille Tartu linnavalitsus rajas Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi GreenMan abil. Infotahvlite tekstid koostasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased.
«GreenMani projekt on mõeldud rohe- ja puhkealade arendamiseks,» selgitas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm. «Leidsime, et see projekt on hea võimalus väikestele ja suurtele linlastele looduse tutvustamiseks.»
Ta lisas, et alguses kaaluti õpperaja tegemist dendroparki, kuid parema juurdepääsu tõttu jäi peale ala Anne kanali ja Emajõe vahel.
Võsa on päevakorral
Kitsal teerajal jalutades tuleb tõdeda, et infotahvlid lähevad asja ette: Emajõgi paistab seal vaid mõnest üksikust kohast, suurem osa raja äärest on suures võsas. Kas nii jääbki? «Võsa mahavõtmine on täitsa teema,» vastas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse haljastuse peaspetsialist Inga Kiudorf.
Tegemata on see töö mitmel põhjusel. «Võsa mahavõtmine pole linnas lihtne, vaja on keskkonnaameti luba,» selgitas Inga Kiudorf. «Kõigepealt tuleb aga nüüd, kus infotahvlid on paigas, välja valida kohad, kus raiet teha. Kõikjal ei saa erosiooni tõttu raiet teha.» Ja et tegu on looduse õpperajaga, siis ei võeta jõekallast võsast täiesti puhtaks, sest ka paju on õppematerjal.
«Püüame seal asja kindlasti paremaks teha,» kinnitas Tartu linna arborist Kaire Zimmer. «Lähme vaatame nüüd koha üle, et raiet täpsustada. Millal võsa maha võetakse, ei oska ma veel öelda.»
Lisaks infotahvlitele on Emajõge tutvustaval looduse õpperajal kolm toekat pinki. Nende ümbrus annab seal jalutajatele praegu teavet ka tartlaste kohta: ühe pingi juures on natuke prügi ja teerajale laotatud kaks musta värvi sokki.
Vajalikud prügikastid
Üsna raja lõpus oleva pingi ümbrus on juba väga prügine, vaid üks seltskond on oma kasutatud papptaldrikud ja pakendid prügikotti pakkinud ja selle siis põõsa alla heitnud. Selle pingi juures on ka lõket tehtud ja veidi eemal on proovitud tuld teha paari meetri pikkuse puunotiga.
Prügikaste uuel õpperajal veel pole, aga need tulevad, kinnitas Jaanus Tamm. Ta lisas, et ilmselt tuleb raja äärde ka koeraomanikele mõni kollane prügikast, sest koertega jalutajaid käib seal palju.
Emajõge tutvustava loodusraja tegemiseks kulus ligi 8600 eurot, millest lõviosa ehk 90 protsenti tuli GreenMani projektist. Ülejäänud raha panustab Tartu linn, ka prügikastid soetab linn. Kirjade järgi peab ligi 800 meetri pikkune õpperada valmis olema augusti lõpuks, kuid Jaanus Tamme sõnul võivad kiiresti töötanud ehitajad selle üle anda juba selle kuu lõpuks.