/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2012/12/30/1505768t1h01b1.jpg)
Enteroviirusmeningiidi puhang Tartus ei näita vaibumise märke. Nädalavahetusiti, kui perearstid ei tööta, pöördub murelikke vanemad oma lastega lastehaiglasse eriti palju.
Viirusmeningiit ei ole kadunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst-õppejõud Eda Tamm selgitas, et mõnikord on olnud hirmul suured silmad, kuid teinekord on lapse seisund olnud tõsine ning arsti poole pöördumine igati õigustatud. «Hea on, et kõik lapsed saavad terveks ja muret tekitavaid tüsistusi ei ole olnud,» sõnas ta.
Üks puhangu kestmise põhjuseid on arsti sõnul see, et enamik inimesi põeb enteroviirusinfektsiooni asümptoomselt. See tähendab, et väliselt on inimene terve, kuid viirust võib ta piisknakkuse ja roojaga ikkagi levitada.
Seetõttu tuleb käsi vee ja seebiga hoolega pesta alati pärast tualeti kasutamist ja enne sööma hakkamist.
Terviseameti nakkushaiguste labori andmeil on haigustekitajaks enteroviirus ECHO 30. Eda Tamme sõnul iseloomustabki niisugust serotüüpi see, et mõnda aega viirus ei tsirkuleeri, kuid iga mõne aasta pärast tekitab ta ikkagi uue puhangu.
Eda Tamm lisas, et infektsiooni saab täpselt kindlaks määrata vaid seljaajuvedeliku uuringu teel, kuid kui patsiendi seisund on rahuldav, siis kõikidel haigetel seljaajupunktsiooni ei tehta – selle vajalikkuse otsustab arst.
«Kui aga patsiendi seisund on kehv, siis loomulikult me tahame teada täpset põhjust,» rääkis ta. «Alati jääb väike võimalus, et haigusnähtude taga on mõni teine viirus või on tegu hoopis bakteriaalse meningiidiga, mis vajab antibakteriaalset ravi.»
Kõige nakkavam on patsient siis, kui ta on haige, kuid ka paar nädalat pärast haigestumist võib inimene viirust veel levitada.
Küsimuse peale, kui kaua võib niisugune puhang kesta, ei osanud dr Tamm konkreetset vastust öelda. «Ma arvan, et võib minna teinegi kuu.»
Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogiaosakonna juhataja Siiri-Merike Lüüs lisas, et täiskasvanuid on samuti enteroviirusmeningiiti haigestunud ja haiglaravi on seni vajanud neist neli.
Enteroviirusmeningiit
• Juunikuust on viirusliku meningiidi juhte registreeritud Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus rohkem kui 40 lapsel ja noorukil.
• Kliinikumi neuroloogiaosakonna andmeil on haiglaravi vajanud neli täiskasvanut.
• Haigus võib kulgeda kergete gripisarnaste nähtudega või puuduvad nähud üldse. Tõsisematel juhtudel esineb tugev peavalu, palavik, oksendamine, valguskartus ja kuklakangestus.
• Enteroviirused levivad kontaktnakkuse teel.