/nginx/o/2013/07/09/1886796t1h621e.jpg)
Jaago käsitöötalu on laste paradiis: peale liivakasti on seal suur liivahunnik, mille juurest väikseid minema ei aeta, kuigi tegu on ehitusmaterjaliga. Vähe sellest – peale laste ja meistrite võivad talu käsitööküüni ehitusel ka kõik suured käed külge lüüa.
Võnnu lähistel Kurista külas asuva Jaago käsitöötalu perenaine Inga ja peremees Tairo Talvis arutasid elektrikuga, kuhu tulevad käsitööküüni pistikud ja lülitid. Nende noorem poeg Jaagup (5) kühveldas sel ajal ehitusobjektil liiva kärusse ja vanem poeg Johan (veel veidi aega 6) hoidis silma peal terrassil õhuvanne võtval Miial (3 kuud).
«Juuli lõpuks on siin seinad krohvitud, aknad-uksed ees ja Inga võib majas koos huvilistega tegutsema hakata,» kinnitas Jaago talu peremees Tairo Talvis, kes sügisest suve hakuni töötab kahel kohal ehk on Tartus ka kehalise kasvatuse õpetaja.
On ka viimane aeg, sest Inga Talvise juures saviõdangutel käivad keraamika- ja käsitööhuvilised ei mahu enam kuidagi Talvise pere ruumikasse kööki ära.
Vana on hea ja sobiv
Vanast laudast hakkas Talvise pere käsitööküüni ehitama kolm suve tagasi. Esimesel suvel tehti korda vundament ja maakivimüür, eelmisel suvel sai ligi 100-ruutmeetrine kahekorruseline hoone Setumaal haavaplokkidest löödud laastudest katuse. Tänavu juuni kahel viimasel nädalavahetusel ladus 33 vabatahtlikku põhuehitusspetsialist Knut Klaisi juhendamisel pilliroo- ja põhupakkidest üles hoone seinad.
«Tahame taastada maalähedase hoone ja sellepärast kasutame ka selliseid ehitusmaterjale,» ütles Tairo Talvis.
«Hakkasimegi siin toimetama maainimest silmas pidades,» lisas Inga Talvis. «Näeme, kuidas maal pannakse majadele plastaknaid ja sünteetilisi seinamaterjale. Seda hoonet taastades soovime näidata, et maal kasutatud traditsiooniline ehitusmaterjal on hea ja mis peaasi, see sobib keskkonda.»
Reedel ja laupäeval kogunes Jaago käsitöötallu jälle paarkümmend vabatahtlikku, kes tegid käsitööküüni kallal läbi savikrohvimise sisseviskekihi teoreetilise ja praktilise koolituse. «Selliste koolituste vastu on inimestel väga suur huvi,» rääkis Inga Talvis. «Olen jätkuvalt üllatunud – siia tulevad täiesti võõrad inimesed ning nad on ihu ja hingega asja kallal, kuigi töö on ropp ja must.»
Ka viimane koolitus pakkus perenaisele üllatusi: savikrohvimist oli tulnud õppima ka kaks meest, kelle sünniaastad on 1936 ja 1938.
«Kaugel sellest, et nad tulid nina nokkima, mõlemad õpipoisid olid kõvad töömehed,» märkis Inga Talvis. «Ühel mehel pidavat olema remonti vajav savihoone ja ta tuligi koolitusele, et teada saada, kuidas seda tööd teha.»
Lauda kõrval olnud kokkukukkunud küüni mälestuseks käsitööküüni nime saanud hoone välis- ja siseseinte krohvimiseks korraldatakse neli kahepäevast koolitust. Õppuste teoreetiline osa tutvustab savi- ja põhuehituse ajalugu, mitmesuguseid ehitustehnikaid, materjale, töövahendeid ning krohvi valmistamist. Praktilises osas saavad pillirooseinad krohvkatte.
Eelmisel nädalal õppisid vabatahtlikud sisseviskekihi tegemist, 11.-12. ja 18.-19. juulil võetakse käsile vahekiht ning 25.-26. juulil viimistluskiht. Juhendaja on savikrohvi asjatundja Marko Kikas (Savi-ukumaja OÜ), koolitust toetab Leaderi programm.
Õhtuks kütab Jaago talu peremees vabatahtlikele sauna kuumaks ning siis võivad kõik aita või telki öömajale jääjad mõnusalt aega veeta.
Igal aastal natuke
Käsitööküüni ehitamiseks on kulunud ligi 90 000 eurot, mille MTÜ Jaago Sõbrad on juppide kaupa saanud külaelu arendavast Leaderi programmist. «Jupikaupa ehitamine sobib meile väga hästi, sest suurt omaosalust on raske korraga välja käia,» ütles Inga Talvis.
Projektide kirjutamine jätkub, sest kuigi hoone saab selle kuu lõpuks kasutusküpseks, on sinna vaja ka maakütet. Esimesed tuleristsed saab käsitööküün augusti alguses, kui Jaago talus on tavapärane suvine käsitöölaager.
Seekord on laagri menüüs lilleline siirdepildikeraamika, tavalise vihmavarju kujundamine isikupäraseks aksessuaariks, kübarategu, sisustuskorvide valmistamine ja magus üllatusõpituba.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)