:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2013/07/09/1886776t1hbf25.jpg)
Teadustööde avaldamine Tartu Ülikooli kirjastuses muutus Eesti teadlaskonnale just atraktiivsemaks, sest see väljendab nüüd rahvusvaheliselt kõrget kvaliteeti. Eriti hea uudis on see sotsiaal- ja humanitaarteadlastele.
Ülikooli kirjastus trügis tippu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aastal, kui praegune Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik pidas veel ülikooli raamatukogu direktori ametit, otsis ta lahendust küsimusele, kuidas saaksid sotsiaal- ja humanitaarteadlaste avaldatud artiklikogumikud ja monograafiad nii meil kui ka maailmatasemel tunnustatud. Nüüd võib viimaste aastate töö vilju käega katsuda.
Tartu Ülikooli kirjastus on juulist indekseeritud Thomson Reutersi meedia ja informatsiooni korporatsiooni Book Citation Indexis.
Lihtsustatult öeldes tähendab see, et Tartu Ülikooli kirjastus on saanud rahvusvahelise kvaliteedimärgi, mis annab automaatselt suurema kaalu siin ilmavalgust näinud teadustöödele.
Võimalus olla nähtav
«Mulle oli arusaamatu, et kui Tartu Ülikooli kirjastus vastab kõigile kvaliteedinõuetele, millele vastab ükskõik milline teine väikese ülikooli indekseeritud kirjastus Euroopas, siis miks me ei saa olla nendega samas nimekirjas,» sõnas Hallik.
Viimase kahe aastaga ongi kirjastus teinud läbi reformi, et sarnaneda teiste väikeste maailmatasemel ülikoolide kirjastustega.
Halliku sõnul ei erine TÜ kirjastus praeguseks kvaliteedinõuete või kolleegiumi nimekuse poolest teistest nimekate ülikoolide kirjastustest. Trükiste maht jääb ehk pisut alla.
Naljaga pooleks võiks öelda, et mõnede mõõdikute kohaselt on teadlane nii hea, kui palju tal on ette näidata teda tsiteerivaid teadlasi.
Selleks, et saada oma publikatsioonidest palju tsitaate, on vaja teha oma teadustöö nähtavaks. Tänapäeval on teaduspublikatsioonide näitamise kohaks rahvusvahelised andmebaasid. Thomson Reutersi Book Citation Index ongi üks sellistest.
Loodus- ja täppisteadlased avaldavad oma teadustöö tulemusi tihti ajakirjades, sotsiaal- ja humanitaarteadlastest paljud aga kirjutavad mahukaid monograafiaid ja avaldavad oma artikleid koos kolleegidega kogumikena.
Varem olid ühiskonnateadlased selle võrra loodus- ja täppisteadlastest kehvemad, nüüd on Tartu Ülikooli kirjastuses avaldatavad kogumikud palju enam võrreldavad publikatsioonidega rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades.
Suurem kaal
Teadlaste publikatsioonid on erineva kaaluga lähtuvalt suuresti just sellest, kus need on avaldatud. Book Citation Indexisse kuulumine annab ühiskonnateadlaste artiklikogumikele ja monograafiatele palju suurema kaalu.
«Eesti teadusbürokraatia mõistes oli vaja kvaliteeditemplit, mida kirjastus ise ei saa panna,» sedastas Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Ivo Volt. Lähiajal on oodata ka Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tunnustust, seejärel annab Tartu Ülikooli kirjastuses avaldamine publikatsioonile kategooria 3.1.
«See, et sa oled indekseeritud, tähendab, et sa oled nii-öelda kutsutud eestuppa, saad kergemini jutule, kuid see ei tähenda, et kõike kohe vastu võetaks,» rääkis Ivo Volt.
See tähendab, et tunnustus ei laiene kohe kõigile raamatutele, iga publikatsioon vaadatakse siiski eraldi üle ning endiselt peavad kõik monograafiad ja artiklikogumikud läbima karmi eelretsenseerimise kadalipu.
Thomson Reutersi andmebaasidesse võtmisel eelistatakse inglise keeles kirjutatut, kuid oodatud on ka omakeelsed ehk siis samuti eesti keeles avaldatud teadustööd.
Book Citation Index
• Andmebaasi on indekseeritud ligi 50 000 raamatut.
• Sellesse kuulub sadakond kirjastust, teiste hulgas näiteks Elsevier, University of Chicago Press, Brill, University of Illinois Press, McGill Queens University Press.
• Thomson Reutersi meedia ja informatsiooni korporatsioon haldab peale Book Citation Indexi ka teadusandmebaase, mis võimaldavad ülevaadet publikatsioonide tsiteeritavusest.