Muuseum lõi pringli peoks läikima

Klaaskiust ja pahtlist tehtud Läänemeres haruldase pringli kuju oli jääajamuuseumis aastaga pisut kokku tõmmanud ja pragunenud. Eile tegid pringlile saabuva aastapäeva puhul iluravi MTÜ Studio Viridis töötajad Kai Kivi (vasakult), Anne Kabel ja Kristin Kägu. Foto: Margus Ansu

Mammut ja teised loomad said pidupäeva eel kammitud, pisut pragunenud pringel aga päris uue värvi. Äksis asuv Jääaja keskus peab täna suure peoga oma esimest sünnipäeva.

Kuidas on esimene tegevusaasta läinud? «Suure külastatavuse tähe all,» kinnitas Jääaja keskuse juhataja Anneli Parksepp.

Tõsi ta on, sest kui vaadata Tartu linna ja lähiümbruse muuseumide külastusarve, püsib jääajamuuseum umbes 120 000 huvilisega kindlalt esikohal. Seda on märksa rohkem kui Tartu Ülikooli muuseumides kokku. Pisut eespool seisab keskus ka näiteks Eesti Rahva Muuseumist.

Külaliste rohkust kiitis ka muuseumi omaniku, Tartu valla juht Aivar Soop. «Enneolematud arvud. Nii palju poleks osanud oodata,» sõnas ta. Vallavanem lisas, et tänu sellisele populaarsusele on asutus ka enam-vähem isemajandav. Investeeringute poolelt tuleb omavalitsusel siiski aidata ja ka tegevustoetust makstakse vallajuhi sõnul paarikümne tuhande euro ringis, kuid enamasti katavad muuseumi teenitud tulud tehtavad kulutused.

Muuseum areneb edasi

Mõistagi toob nii suur külastajaskond üsna väikesele muuseumile ka muret. «Asjad kuluvad ja iga päev tuleb üle kontrollida, kas kõik ikka töötab,» rääkis Parksepp.

Mitu puutetundlikku ekraani ja muudki elektroonikat on tulnud välja vahetada, sest need pole nii suurele intensiivsusele vastu pidanud. Suurem osa seadistustest jääb siiski aastatagusesse aega.

Et muuseum on interaktiivne ja peale vaatamise saab paljusid asju käega katsuda, tuleb arvestada kulumisega. Ükski laps ei jäta metsloomade ekspositsiooni juures kasutamata võimalust silitada stendil oma käega looma kasukat. Kasukaid on keskusel va­­rutud piisavalt ja järjepanu vahetatakse kulunud osi välja.

Suurim mure on endiselt setete tekkimist imiteeriva installatsiooniga. Nimelt ei mõista osa külastajaid, et seinale kinnitatud klaastorusid tuleks pöörata tagurpidi aegamisi. Selle asemel, et tahke materjal saaks vees tasapisi settida, lüüakse torud suure jõuga vurrina tiirlema ning aeg-ajalt on need lihtsalt oma kohalt minema lennanud.

Torud pole õnneks purunenud ja need on stendi külge tagasi kruvitud. Muud ekspositsiooni tuleb lihtsalt jälgida ja remontida, kui tekib vajadus.

Parksepa sõnutsi ei plaani keskus jääda paigale tammuma, vaid püsiekspositsiooni ootavad ees uuendused. Üsna mitu uut asja avatakse tänasel sünnipäevapeol. Teiste seas näiteks järve peale ehitatud kohvikuterrass, kus pidupäeva puhul esineb hulk muusikakollektiive.

Külastajaile avab uksed väike tänavanurk, kus ekraanidel saab igaüks välja arvutada, kui palju energiat kulub ja heitgaase tekib tema sõiduvahendi tõttu. Samuti saab teada, millest autod on tehtud ja milliseid materjale vanadest autodest on võimalik taaskasutada.

Külastajate soovil on valmis saanud kaks uut õpperada, mis võimaldavad keskuses liikuda ilma giidita. Üks neist on koos perega käimiseks. Teine aga romantilise kallakuga rada, kus kahekesi pimedamaid nurki külastades ja koos istudes saab mõelda, kuidas elu edasi läheb, jutustas Parksepp.

Osas loomaaedades võib näha nn loomameetreid, mille pealt saab võrrelda loomade suurust, kuid jääajamuuseum avab täna terrassil inimmeetri. «Inimesed saavad näha, kui suured või väikesed olid meie esiisad,» märkis Park­­sepp.

Parem ilme

Ideid arendusteks ja laiendusteks on palju, kuid esialgu ootab vald uute Euroopa Liidu struktuurifondide avanemist, ütles Aivar Soop. Valmis ju enam kui kolm miljonit eurot maksma läinud keskus isegi suuresti euroraha eest.

Juba lähiajal tahab vallajuht aga ära osta kõrvalasuva vana katlamaja, et muuseumil oleks võimalik tulevikus Saadjärve ääres veelgi laieneda.

Kokkuvõttes on Jääaja keskus Soobi hinnangul tulnud kasuks piirkonnale ja toonud kuulsust vallale. «Elu on läinud käima.»

Üksnes Äksi alevikku viivat sissesõiduteed ei jõutud sünnipäevapeoks korda teha. See saab asfaldi alla reedel, lubas vallavanem.

Lähemate muuseumide aastane külastatavus

• Jääaja keskus u 120 000

• Eesti Rahva Muuseum u 106 000

• Tartu Ülikooli muuseumid u 79 000

• Elistvere loomapark u 55 000

• Eesti Põllumajandusmuuseum u 52 000

• Eesti Maanteemuuseum u 40 000