Et osa puid on jätkuvalt varisemisohus ning kaldapealselt leiab mitmeid pragusid, otsustas RMK alles sel kevadel Emalätte juurest järsust kaldast üles viiva trepi kuni olukorra selginemiseni sulgeda. Välja on pandud ohust teavitavad sildid. Denksi sõnul on kavas püstitada allika juurde ka infotahvel, kuhu pannakse üles pilt Emalättest enne varingut.
Keskkonnaamet peab praegu läbirääkimisi teadlastega, et tellida varingualale geoloogiline ekspertiis. On suur oht, et vihma ja tuulega võib pinnas edaspidigi liikuda, ning ohutum on inimesed praegu sellelt alalt eemal hoida, rääkis Denks.
Maakultuuri ja uskumuste uurimise ning tavade säilitamisega tegeleva Maavalla koja vanem Ahto Kaasik märkis, et suured praod on veel varisemata pinnase sees. «See on tulevase varingu märk,» avaldas ta arvamust.
Nii nagu Emalätte kujundas loodus, selle ka hävitasid loodusjõud, nentis Kaasik. Küll aga on ta seisukohal, et varingut võis inimtegevus kiirendada. «Kui inimesed poleks seal nii palju trampinud ja ehitanud, poleks meie põlvkond ehk seda varingut näinud,» avaldas Kaasik arvamust.
Inimesed on Taevaskojas alati käinud ja käivad ka edaspidi. Küsimus on aga selles, kui lähedale huvilisi loodusmälestistele lubada ning kui lihtsaks seda teha. Mida mugavamad teed ja rajad viivad kohale, seda rohkem on inimesi ja seda suurem on omakorda keskkonnamõju, arutles Kaasik. «Süsteem sööb iseennast sabast,» nentis ta.