/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/12/01/275698t1h3ff1.jpg)
Ajakirjanik Ainar Ruussaar väljendas skepsist võimaluse suhtes, et Eesti ülikoolid ühineks üheks Eesti ülikooliks ja lõpetaks omavahelise konkureerimise.
Ruussaar: Eesti ülikooli ei tule nagu haldusreformigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis pagana konkurentsi ülikoolid omavahel pakkuma peaksid?» küsis endine riigikogu liige Marek Strandberg Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«Et olla süsteemse hariduse pakkujad, peaksime ammu rääkima, et millal tekiks üks ülikool filiaalidega eri linnades,» leidis Strandberg. «Riigisisene võistlus maksumaksja rahale on üks ebamõistlikumaid asju üldse.»
«Kui palju Eestisuguses riigis on üldse seda ressurssi, et jagada kvaliteetset õpet, kas õpetamise võimet on võimalik jagada kolme-nelja-kuue ülikooli vahel?» küsis Ruussaar. «Kui kolm ülikooli valmistavad ette juriste, mida teeb tööturg tulevikus kõigi nende juristidega?»
Ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi küsis, kas ülikool on masin, mis täidab täpselt tööturu hetkevajadusi või on ülikool asutus, mis hoiab üleval ühiskonna teaduslikku mõõdet laiemas plaanis.
«Ega Eesti ülikoolid kokku oma tudengitega pole oluliselt suuremad kui näiteks Stanfordi ülikool USAs, noh mõnevõrra on. Aga dubleerimine ja liigne raiskamine hariduse ja teaduse vallas tuleks lõpetada võimalikult kiiresti,» toonitas Strandberg.
«Ei tule seda Eesti ülikooli, see on nagu haldusreform, mida ei tule, kuna see on emotsionaalselt, mentaalselt võimatu,» ütles Ruussaar.