Tartus ja selle ümbruses oli avalikes supluskohtades vesi pea igal pool väga hea, vaid Anne kanalis veidi halvemas seisus kui mujal. Lämmijärves ja Peipsi lõunaosas tuleks aga sinivetikate pärast ettevaatlik olla.
Tartus võib veel muretult supelda
Anne kanali ääres oli teisipäeval vilu ilma pärast vähe rahvast. Kuumadel päevadel kihab see koht aga päikese käes peesitajatest ja ujujatest. Kui puhas ja ohutu on aga nii rahvarohke supluskoha vesi?
Paar nädalat tagasi võetud proovid näitasid, et Anne kanali suplusvee kvaliteet oli piisav. Tartu teistes avalikes supluskohtades ehk Emajõe vabaujulas ja linnaujulas oli vesi väga hea.
Anne kanali pärast ei tasu muretseda, vesi on seal korras, ütles terviseameti Lõuna talituse juhtivinspektor Kaja Laur-soo.
Reostust ei ole
Anne kanali vee kvaliteet oli 17. juunil võetud proovi järgi piisav sellepärast, et ühe näitaja ehk sooleenterokokkide ülemine piir lähenes normile: norm on 100, proovis oli sooleenterokokke 80.
«Muretsemiseks ei ole põhjust, tegemist ei ole reostusega,» kinnitas Kaja Laursoo. «Proovivõtmisele eelnes vihmasem periood ning sajuvete kandumisel veekokku võib vee kvaliteet halveneda.»
Tuleva nädala keskel võetakse avalikest supluskohtadest uued veeproovid. «Siis on näha, kas ujumisvesi püsib heas seisus või on hakanud halvenema,» märkis Kaja Laursoo.
Tartus ja selle lähedale jäävates järvedes võib muretult ujuda, kuid Peipsis ja eriti Lämmijärves tuleb ettevaatlik olla, sest sinivetikad on paar nädalat enne tavalist aega õitsema hakanud.
«Kolleegid käisid just Peipsil ja järve lõunaosas on tõesti sinivetikad,» ütles Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. Lämmijärvel oli ka surnud kiisku, kuid neid polnud palju. Surnud kiisad näitavad, et üha soojemaks muutuvast veest, kus vohab üha enam sinivetikaid, hakkab hapnik otsa saama.
Ettevaatust, sinivetikad!
Sinivetikate õitsemine juuni lõpus, juuli alguses pole siiski imelugu. Näiteks ka 2010. ja 2002. aastal oli Peipsil juuli alguses üsna tugev õitseng, mis tõi kaasa külmaveekalade kiiskade hulgalise hukkumise. «Praegu on üsna tuulevaiksed ilmad ja see ongi sinivetikate pinnalekerkimise põhjus,» selgitas Külli Kangur.
Ka Võrtsjärves, kus Külli Kangur käib igal hommikul ujumas, oli esmaspäeva hommikul ranna ääres vees kuus-seitse surnud kiiska. «Praegu veel midagi hullu ei ole, on alles sinivetikate õitsemise algus,» märkis Külli Kangur. Kuidas edasi läheb, sõltub kõik ilmast: mida kuumem on, seda rohkem sinivetikad vohavad.
Sinivetikad võivad inimesel tekitada naha ja silmade punetust, huulte kipitamist ja pragunemist, halba enesetunnet ja kõhulahtisust, samuti palavikku, nohu ja köha, lihasevalusid ning ka tasakaaluhäireid.
Terviseameti kodulehe andmetel võib veidi sinivetikaid sisaldavas vees ujuda, kui vett alla ei neelata ning kui pole soodumust allergilisteks reaktsioonideks. Väikelastel võivad aga tervisehäired välja lüüa juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest. Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel, seega ei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett üldse kasutada.
Selline vesi tuleb kehalt ja eriti silmadelt puhta veega ära loputada. Kui vett on alla neelatud, tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksendada, võtta võib ka söetablette.
Suplusvesi
• Supluskohad jagatakse vee kvaliteedi järgi nelja klassi: väga hea, hea, piisav ja halb.
• Väga hea oli suplusvee kvaliteet Tartus Emajõe vabaujulas ja Emajõe linnaujulas, Nõo Veskijärves, Elvas Verevi järves, Jõgevamaal Kuremaa järves, Kauksi rannas ja Pühajärves.
• Anne kanali suplusvee kvaliteet oli piisav.
Allikas: terviseamet