Folkloorifestival värskendab mälu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väägvere külakapell (vasakult Embi Kivimaa, Einar Nõmme, Helle Soo, Karin Gross, Kalle Vas­si­la, Ülle Kool, Jane Lööndre ja Krista Hint) tähistab enne festivali oma kaheksandat sünnipäeva.
Väägvere külakapell (vasakult Embi Kivimaa, Einar Nõmme, Helle Soo, Karin Gross, Kalle Vas­si­la, Ülle Kool, Jane Lööndre ja Krista Hint) tähistab enne festivali oma kaheksandat sünnipäeva. Foto: Kristjan Teedema

Homme saab Tartus kuulata pillimängu, näha rahvatantsu või õppida hoopiski mõistma india tantsu käeliigutusi. Algab rahvusvaheline folkloorifestival Baltica, mille avamispidu on esimest korda Taaralinnas.

Folkloorifestivali peakorraldaja Laura Liinat lausus, et üritusel osalemine on üsnagi harukordne võimalus, sest ehedat pärimusmuusikat tänapäeval enam palju ei näe. See aga aitab rahvakultuuri meeles pidada ja edasi kanda.

«Üritus on ikkagi vahend mingi üldisema liikumise toetamiseks,» sõnas ta.

Leidlikud muusikud

Keskpäeval astub Raekoja platsil esimese esinejana üles Väägvere külakapell. Esitamisele tulevad vanad seltskonnatantsud ja laulud alates 19. sajandi algusest. Juhendaja ja kapelli liige Ülle Kool sõnas, et muusikud on koos vaid omast tahtest ja hobi korras esinemine sobib neile endile kõige enam. «Meil on esinemises sära ja elu sees,» kinnitas ta.

Väägvere külakapelli erilisus seisneb eelkõige pillide valikus ja muusikute koosseisus. «Mõned on need, kes ei tunnegi nooti, mõned on Tallinna muusikaakadeemia haridusega,» lausus Kool.

Peale tavapärase basskitarri ja viiulite mängivad vääg­vere­lased ka eesti lõõtsa, akordkandleid ja jauramit.

Kapelli liikmete tehtud jauram jääb juba kaugelt vaadates silma: nööri otsa aetud purgikaante, õllekorkide ja plekkpurgi abil tehtud pilli alumises otsas on väike must saabas. «See meeldib eriti välismaalastele, ehtne vene kirsa,» nentis Kool.

Peale kuulamise ja vaatamise võib festivalil ka ise osaleda. Näiteks õpitoas «Kõnelevad käed» saab Pille Roosi juhendamisel õppida india tantsude käeliigutusi ja nende tähendusi. «Paar tantsusammu ka siia-sinna,» lisas ta. Roosi köidab india tantsude harmoonilisus: sisaldades rasket füüsilist külge, nõuavad need ka tugevat emotsionaalset panust.

Õpituba oli esialgu plaanitud India tantsurühma esinemise osaks, kuid viisadeta jäänud eksootiline rühm jääb hoopis tulemata. Laura Liinati sõnul tabas sama saatus Keenia tantsurühma, kes samuti seetõttu ei jõua festivalile.

Kaugemaid külalisi oodati ka Jordaaniast, neil olid küll viisad olemas, kuid et kohalik kultuuriamet neid rahaliselt ei toetanud, langes ära nendegi osavõtt.

Uued esinejad

Baltica avapäeva projektijuht Tiina Konsen ütles, et puuduvate esinejate asemele valiti Lõuna-India tantse esitav Eesti rühm Amrita ja Itaalia folkloorirühm, kes paiskab trummide saatel lippe õhku. Konseni sõnul peab õige ettekujutuse saamiseks esinemist oma silmaga vaatama tulema.

Folkloorifestivali Baltica  üheks osaks on Tartumaa tral-lam ehk Tartus toimuv rahvapärimust tutvustav pidustus. Tartust liigub festival edasi Iisakusse, Sangastesse ja Tallinna.

Merilin Sarapuu on Tartu Postimehe suvereporter.

Tartumaa trallami üritusi

4. juulil

• Kell 12–13 Väägvere külakapell Raekoja platsil.

• Kell 14–17 Tiigi seltsimajas tantsutrupp Amrita, õpituba «Kõnelevad käed».

• Kell 19–23 Baltica avapidu Vanemuise kontserdimajas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles