/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/07/02/1869796t1h8e9f.jpg)
Tänavu ei maksa metsamarjade lembijail kalendri järgi korilusplaane seada. Mustikal võis hakata käima juba pärast jaanipäeva, lagedamail rabalaikudel kollendavad murakad kipuvad moosiks suisa sõrmede vahel.
Metsamarjad valmivad tänavu oluliselt varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik kiirustab hirmsasti, aga miks, ei tea,» tunnistas Järvselja marjametsi ja soid tihti kammiv Eve Hiir, kes oli laotanud eile hommikul Tartu avaturul enda ette letile plastkarpide viisi kuldkollaseks küpsenud rabamurakaid. Sealsamas ootasid ostjaid kergelt valgepõsksed metsmaasikad.
«Metsmaasikat ei saanud vahepeal õieti korjatagi,» rääkis Hiir. «Vihm ja kuumus tegid nad täitsa pehmeks ja väga palju oli hallitanud marju. Aga nüüd on tulnud peale uued marjad, märksa kõvemad. Metsmaasikas tuli justkui tavalisel ajal, aga paistab, et neid saab korjata tavalisest pikemalt.»
Tavatu hallitamine
Eesti Maaülikooli emeriitdotsent, fütopatoloog ehk taimehaiguste spetsialist Anne-Liis Sõmermaa kinnitas, et metsmaasikate hallitamine on üpris erakordne, sest erinevalt aedmaasikast saab metsmaasikas valida endale ise soodsa kasvukoha – liivase ja päikselise. Hallitusseene vohamiseks peavad kokku trehvama väga soe ilm ning suur õhuniiskus.
Maasikail, aga veel paljudel põllu- ja aiakultuuridel end koduselt tundva seene eestikeelne nimi on harilik hahkhallitus, ladina keeli Botrytis cinerea. Nime esimene pool on tuletatud vanakreekakeelsest viinamarjast, aga Anne-Liis Sõmermaa sõnul ei põlga hahkhallitus magusate marjade kõrval ära isegi tulbilehti.
«Inimese tervisele ei tee hahkhallitus midagi, sest tugevalt nakatunud maasikas on nii vastiku maitsega, et see sülitatakse automaatselt välja,» lisas Sõmermaa.
Eve Hiire hinnangul on murakale minekuks tagumine aeg. Tavaliselt algab murakaaeg tema kogemuse järgi alles 6.-7. juuli paiku ning üht-teist on veel kindlasti noppida juuli keskelgi.
«Lagedamatel kohtadel on praegu ainult valmis mari, varjulisemates leidub veel poolküpseid,» kirjeldas Hiir.
Looduse tänavuse tõtakuse iseloomustuseks lisas Hiir, et üleeile korjas tema õde pilvikuid ning mustikate kokkuostjad hakkasid poeustele kuulutusi kleepima kohe pärast jaanipäeva.
Botaanik Ann Marvet ütles, et tavaliselt ei saabu mustikaaeg enne 10. juulit ja murakale on end paras sättida juuli teisel nädalal.
Seaduspärasust ei paista
Klimatoloog Ain Kallis nentis, et põhjusi, miks kevad aeg-ajalt ülilühikeseks osutub ning suvi galopib, pole teadlased suutnud klaarida. Nii kevade kui suve algust arvestatakse kokkuleppeliste ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride järgi. Klimaatiline suvi algab, kui ööpäeva keskmine on +13 kraadi.
«Tänavu algas suvi Tartumaal juba 7. mail,» sedastas Kallis. «Aga näiteks 2002. aastal algas siinmail kevad 10. aprillil, suvi aga 2. mail. Nii et varajases suves pole midagi põrutavat.»
Kallis ütles oma kolleegi Jaak Jaaguse vaatlusandmeile tuginedes, et keskmiselt vältab meie kevad 39–47 päeva.
1993. aastal kestis Lõuna-Eesti kevad aga kõigest kolm päeva, suvi tuli peale juba 26. aprillil. Järgmisel, 1994. aastal, osutus Tartumaa kevad 84-päevaseks.
«Kevade pikkuses pole perioodilisust leitud. Nii et raske on edasist ennustada,» kahetses Kallis. «Üldiselt kipuvad kevaded pärast külma talve venima. Muidugi mõjutab see, kas Läänemeri oli kaetud paksu jääga või mitte.»