/nginx/o/2012/03/19/1017216t1h0de3.jpg)
Eestis on kümneid inimesi, kes on kaotanud mittepraktiseerimise tõttu arstina töötamise õiguse, kuid Tartu Ülikool püüab koos sotsiaalministeeriumiga neist osa erialasele tööle tagasi tuua.
TÜ üritab arstiharidusega inimesi erialasele tööle tagasi tuua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikool ja sotsiaalministeerium püüavad arstiks õppinud, aga mingil põhjusel sellest ametist loobunud inimesi süsteemi tagasi aidata, selleks on loodud projekt «Arstid tagasi tervishoidu», vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu raadiouudiseid.
Kuid miks on tekkinud olukord, kus inimene on 6-7 aastat, vahel ka rohkem arstiks õppinud ja siis oma arstina töötamise õigusest loobunud?
«Mõned on meditsiiniga tihedalt seotud, mõned kaugemalt, nõrgemalt, mis ei ole tähendanud otsest haigetega kokkupuutumist ja otse haigete ravimist, mõned on olnud ravimifirmades, mõned administratiivametites, mõned on ülikoolis õpetanud prekliinilisi aineid - valikuvariante on väga mitmeid – kui see rühm kokku tuleb, siis me kindlasti küsime neilt, mis nad on teinud ja mis see motivaator on,» lausus TÜ arstiteaduskonna prodekaan Margus Lember.
Arstide liidu president Andres Kork ütles, et hinnanguliselt on arstina töötamise õiguse kaotanud veidi üle paarisaja inimese ning riik peaks süstemaatiliselt nende süsteemi tagasi toomisega tegelema, sest see on üks odavamaid viise arstidepõuda leevendada, taas arstiks saamise eelduseks olev arstieksam ei ole Korgi sõnul keeruline neile, kes kogu aeg on arstina töötanud, täiendustel käinud ja end tervishoiu arengutega kursis hoidnud.