Triin Anette Kaasik: Aura veekeskus uueneb

Aura veekeskuse veepark. Foto: Margus Ansu / Postimees

Mis on Tartu populaarseim spordiala? Vastan ise. Tartus on kolm väga populaarset harrastust: võimlemine, ujumine ja jalgpall. Kindlasti teevad ühe või teise ala populaarseks inimesed, kes seda harrastavad, kuid väga oluline on ka see, et oleksid sobivad tingimused.

Tartu Aura veekeskus on tõestus sellele, et kui luua head võimalused, siis hoolitsetakse meeleldi oma tervise eest. Aastas külastab veekeskust 360 000 inimest.

Kui veekeskuses käiksid ainult tartlased, tähendaks see arv, et iga tartlane käib seal aastas 3,6 korda ujumas ja lõõgastumas. Tegelikkuses tuleb osa külastajaid väljastpoolt Tartut või Eestitki ning nemad jätavad oma raha ka linna teistesse ettevõtetesse.

2012. aasta suvel tegi keskus hooldusremonti rohkem kui 46 000 euro eest, lisaks kulus 72 000 eurot ventilatsioonisüsteemi korrastamisele. Ka sel suvel jätkatakse hooldusremonti. Palju tööd tehakse keldris, mida klient oma silmaga ei näegi. Näiteks selline huvitav fakt: eelmisel hooajal vahetati välja suure ujula kõigi kuue liivfiltri liiv, filtrid ja sõelad, üle 30 tonni liiva kühveldati filtritest välja ning pandi uus liiv asemele. Tänu sellele on ujula vesi palju puhtam.

Oleme viimastel aastatel kõvasti pingutanud selle nimel, et teha märksa suuremaid muudatusi kui vaid suvine hooldusremont. Keskuse laiendamiseks on korraldatud kaks riigihanget, kuid mõlemad kukkusid liiga kõrgete hindade pakkumise tõttu läbi. Tänavu kuulutati välja uus riigihange, kuigi algsest plaanist veidi väiksemas mahus. Ehitushankel osales kuus firmat. Hinnalt parima pakkumise tegi OÜ E&G Ehitus, kellega sõlmiti ka leping.

1. juulist, mil veekeskus külastajatele uksed suleb, algab kiire tegutsemine. Keskust tehakse klientidele mõnusamaks 190 000 euro eest. Korda tehakse terrass, ehitatakse ümber tervisekeskuse puhkeruum, juurde tuleb sanaarium, kus saab käia kogu perega. Sanaarium on täiuslik kombinatsioon auru- ja leilisaunast, see ei ole väga kuum (65 ˚C) ega ka väga niiske. Meeldiva aroomiga saunas on hea lihtsalt lõõgastuda. Paigaldatakse köetavad lamamistoolid, kus saab pärast sauna puhata ning nautida vaadet Emajõele, ehitatakse Kneippi bassein. Kividega täidetud jalavannis jalutamine ergutab ja parandab jalgade vereringet. Juurde tuleb ka dušše ning tualettruume.

Kindlasti küsib nii mõnigi linlane, kas on mõtet matta raha veekeskusesse, kui tänavatel on augud. Tartu on omamoodi linn, kõik on siin väiksem, isegi tänavaaugud. Aga inimene on suurem.

Kui vaadata, kes kasutavad veekeskust ja kui palju, on selge, et see paik on linlastele nii tervise kui ka lõõgastuse jaoks tähtis. Hommikuti ujuvad tulevased emad kõrvuti vanaemade ja vanavanaemadega, hiljem tulevad beebidega ujujad, päeva peale on rajad hõivanud tippsportlased ja ujuma õppivad koolilapsed. Veekeskus ei ole kunagi tühi.

See on suurepärane, et keskuse on omaks võtnud nii vanem põlvkond, tulevased emad kui ka väiksemad linlased. Igal aastal saab tuhatkond last just siin linna rahastamise toel ujumise selgeks.

Kuid linlaste turvalisuse ja tervise parandamise kõrval on oluline pakkuda arenguvõimalusi ka noortele sportlastele. Kas meil on siis ujujatest tippsportlasi? Jah on. Medaleid ja rekordeid võiks palju üles lugeda, sest spordiklubides treenib teine tuhatkond last.

Nende seast võrsub ka tiitlivõitjaid. Toon vaid mõne näite. Ujumise Spordiklubi noormees Kregor Zirk on sel hooajal 11 korda parandanud 14-aastaste poiste tipptulemusi, ta on ujumisliidu noortesarja finaali viiekordne võitja ja parim poiss. Noormees on pälvinud ka Tartu Hansa Rotary klubi andeka noore stipendiumi.

Klubikaaslane Pavel Narõš­kin püstitas 2012. aasta kevadel kolm Eesti rekordit ning ujumisliit andis talle edukaima meesujuja eriauhinna. Eesti lühiraja meistrivõistlustelt tõi Narõškin Tartusse kolm kuldmedalit ja hõbemedali, Baltimaade meistrivõistlustelt kaks kuldmedalit.

Tartu Ujumisklubi  noortest jõudsid 2012. aastal Eesti rekorditeni individuaalselt naiste arvestuses Laura Tolmats (200 meetri liblikujumises), noormeeste seas Karl Johann Luht (50 meetri seliliujumises) ja poiste arvestuses Karel Seli (50 meetri ja 100 meetri rinnuliujumises).

Kindlasti võiks veel esile tuua Henri Reinsalu, Andri Aedma ja Roman Dmitritšenko saavutusi. Arvan, et linn peab panustama võrdselt nii linlaste tervisesse kui ka noorte arengusse.

Veekeskusel on Tartu jaoks ka kolmas funktsioon: turismimagnet ja mainekujundaja. Püüame pakkuda keskuse külastajale maksimaalselt kvaliteetset teenust.

Keskuses vahetatakse igal aastal basseinivesi täielikult välja ning puhastatakse ka basseinide seinad. See on küllalt kulukas tegevus, kuid võimaldab vee hoida puhta.

Lisaks on Aura üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise aeg ei ole piiratud.

Just mujalt pärit külastajad kiidavad, et saavad rahulikult veemõnusid nautida, ilma pideva paanilise kellajälgimiseta. Muidugi on see teiselt poolt ka meie nõrkus, sest tipptundidel kipub keskus olema ülerahvastatud.

Sügishooajast on kavas hajutada treeninguaegu, et pärast tööpäeva lõppu oleks rohkem radasid linnainimeste päralt. Info sellest pannakse ka keskuse kodulehele, et külastajad saaksid vaadata, millistel kellaaegadel on rajad vähem hõivatud.

Seoses ujumise populaarsuse jätkuva kasvuga on aeg tõenäoliselt küps, et hakata planeerima Tartusse uut ujulat. Mitte küll veekeskust, aga lihtsalt basseini, et ujumisspordi ja terviseujumise arengut ei hakkaks pärssima võimaluste puudus.