/nginx/o/2017/04/02/6513083t1h3e42.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106906t1h684a.jpg)
Määratletud põhjustel nõustub minuga enamik restauraatoreid-konservaatoreid, et igale kohtkindlale kunstiteosele oleks parim, kui saaks seda säilitada kohal, kuhu ta loodi.
Enriko Talvistu: Tartu linn on palju võitnud, Elmar Kits on sisse sõitnud ...*
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodan, et Elmar Kitse pannoo endise restorani Tarvas seinal ja tarbijate kooperatiivi kaubamaja hoones kuulub nende hulka.
Olemata küll konserveerimise ekspert, võin ilmselt üsna lihtsalt tõmmata ekspertiisi suhtes pädevate kunstnike liidu, kunstiteadlaste ühingu ja restauraatorite ühingu tähelepanu teemale, kas see teos on väärt säilitamist riikliku kaitse all. Aga toonitagem veel kord, et muinsuskaitseameti arvates pole ma ekspert.
Unikaalne taies
Julgen arvata, et see mittepoliitiline ja seega mitte sotsrealistlik sgrafiitotehnikas pannoo on unikaalne taies, mille autoriks on pealegi üks paremaid selle perioodi kunstnikke Elmar Kits.
Tartu kunstimuuseum tegi alles 2008. aastal ametliku ettepaneku riiklikule muinsuskaitseametile see teos koos mõne teise kirjas mainituga riikliku kaitse alla võtta. Kirjale ei järgnenud muinsukaitseametilt mingit vastust – tüüpiline. Ehk tuleks sellelt ametilt see ekspertiisiõigus ajutiselt ärastada ning anda see hetkeks eelnimetet teistele koondustele. Maksumaksja raha eest käib ju kogu see hinnangumäng.
Praeguseks on toimunud esmane niinimetatud ekspertgrupi koosolek (3. juunil) arutamaks selle taiese saatust.
Muinsuskaitseameti spetsialistid keeldusid siinkirjutajale sellekohast protokolli väljastamast. Pole ju ekspert või polegi seda protokolli või varjatakse midagi kardetavat? Ons see riiklik saladus? «... no aidake naerda!» öelnuks kunstiajaloo professor Voldemar Vaga selle peale, nagu ta 1940. aastal ütles Werneris kommunistist kunstniku Kaarel Liimandi pakkumisele minna Moskvasse kaasaegse kunstiga tutvuma.
Muinasjullede amet on leidnud enesele eksperdid, kellest ainsana on enim hinnatav kunstiakadeemias õppejõuna ja kunstimuuseumis konserveerimisosakonna juhataja kohusetäitjana tegutsev Hilkka Hiiop. Algusest peale on ETK alias kinnisvaraarendaja lõa otsas istutud teemal, et sellele kohale see pilt jääda ei saa. Edasi on tegeldud teemaga, kuidas teost seinalt eemaldada ning hiljem kusagile mujale tagasi panna.
Julgen öelda, et hoolimata Hiiopi kogemustest mõne Rooma kiriku juures või ühe sgra-fiitotehnikas taiese eemaldamisest kunstiakadeemia hoone sööklast, mis läks lammutamisele, puudub nii temal kui ka kogu Eesti restaureerimiskoolkonnal kogemus ja teadmine, kuidas sedasorti teoseid nagu kõnealune Kitse pannoo seinast eemaldada ning hiljem tagasi panna.
Juhul kui seesugune kogemus on olemas, võiks muinsuskaitseamet enne otsustamist seda teiste inimestega vastavate aruannete näol jagada ning alles seejärel rääkida oma pädevusest selliste otsuste langetamisel.
Pole lähemalt uuritudki
Seni väitkem, et kõnealuse taiese katmine mingi liimikihi ja kangastega rikub selle struktuuri lõplikult. Teose eemaldamine oma asukohalt tekitab tohutult pragusid ja varinguid. Krohv on praegu lahti vaid neis kohtades, kuhu ulatus varasema välistrepi sool.
Trepp nihutati eemale juba 20 aastat tagasi ning krohv püsib või pannakse vajaduse korral püsima mikroinjektsiooniga. Seda, et tegemist on nelja krohvikihiga ja mitte Kitse eksperimentaalse loominguga, räägib ekspert Hiiop olukorras, kus taiest pole tegelikult keegi lähemalt uurinud.
Selle vaiatud seina lõigu säilitamine uusehituse käigus on ehitustehniliselt puurvaiadega igati võimalik ning rohkem insnertehniline küsimus ehitusprojekti koostamise käigus. Praegu pole projekti ega lahendust.
On vaid kuuldus, et lammutusloa taotlemise käigus olla kinnisvaraarendaja väitnud, toetudes tehnikaülikooli inseneridele, et tõstes ühes tükis kogu seina võib ju juhtuda, et kukub puruks, ning seejärel räägime juba kergema südamega force majeure’ist. Lammutusluba saadi linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnast, mille koosseisu kuulub ka linna kultuuriväärtuste teenistus.
Siit võtkem leinamarss teemal, et ETK uue hoonekompleksi rahastajad ei ole kursis, mida tähendab nende rahakotile eksperimendi korras (tuntud taiestega üldjuhul ei eksperimenteerita) pannoo seinalt eemaldamine ja hiljem tagasi kleepimine võrreldes selle säilitamisega praegusel kohal. Ajakaost rääkimata. Leinamarss ka teemal, et selle taiese hurraa-eemaldamine oma kohalt lõpeb tema hävinguga suuremas osas.
Veel on aega teha korrektiive kaitsemäärustes muinsuskaitseametil ning häid mõtteid genereerida uut hoonet kavandaval arhitektil ja kinnisvaraarendajal.
* Laulu sõnad Elmar Kits.