Lohkva-Ihaste kergteest valmib esialgu pool

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm meetrit lai ja 1,25 kilomeetrit pikk kergliiklustee Ihaste ja Lohkva vahel sai asfaldi kolmapäeval.
Kolm meetrit lai ja 1,25 kilomeetrit pikk kergliiklustee Ihaste ja Lohkva vahel sai asfaldi kolmapäeval. Foto: Kristjan Teedema

Kolmapäeval sai asfaldi alla 1,25 kilomeetrit pikk kergliiklustee, mis peaks jalakäijad kitsalt tiheda liiklusega Lohkva-Kabina-Vanamõisa maanteelt eemale tõmbama.

Projekti järgi peab kergtee tulema 2,16 kilomeetri pikkune, kuid et maanteeametil ei olnud praegu rohkem raha, sai ettenähtust valmis ehitada vaid kõige olulisema osa, selgitas maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal.

«Pidime algust ja lõppu paraku kärpima,» lisas ta.

Praegu asfaldi alla saanud tee ulatub Ihaste servast E. Wiiralti tänava ristmikust Valguse teeni Lohkvas. Asfalt on laotatud kolme meetri laiuselt. Juba enne asfaldipanekut oli näha, et jalakäijad ja ratturid võtavad tee omaks.

Projekt nägi esmalt ette, et kergtee ulatub Lohkvas Räpina maantee äärde välja ja ühineb seal mullu suvel valminud ratta- ja jalgteega. «Paraku on rahalised ressursid piiratud,» nentis Taal.

Möödunud aastal Räpina maantee ehituse käigus avastati tee äärest muistne kalmistu, mille uurimine lükkas objekti valmimist edasi. Kuid uus kergtee poleks muinsuskaitsevööndisse ulatunud, selgitas Taal.

Ka pidi uus kergtee esialgsete plaanide järgi ulatuma E. Wiiralti ristmikust Uus-Veeriku tee kortermajadeni. Seegi lõik jääb ootama helgemat tulevikku.

Taali kinnitusel pole maanteeamet liiklusohtlike kohtade investeerimiskava tulevaks aastaks veel täpselt paika pannud. Kui see objekt peaks raha saama, õnnestub projekt täies mahus ellu viia.

Veel oli ametil plaanis ringi ehitada E. Wiiralti ristmik. Praegu jääb aga kõik endistviisi, sest laiendusele jäid ette mõned kaitsealused taimed. Lahendus olnuks ehitada ringristmik taimedest kaugemale, kuid sellega polnud nõus maaomanikud.

Valmiva kergtee juures on jäänud kohendada veel teeületused, rajada haljastus, märkida maha teemärgised ning paigaldada mõned piirded. Taal avaldas arvamust, et objekt valmib kindlasti enne tähtaega, mis on juuli lõpus, ning kõik kergliiklejad saavad maanteelt peagi sinna kolida.

Maksma läheb uus teelõik ligikaudu 180 000 eurot. Üsna suur osa eelarvest kulus ehitusala juhi andmeil magistraalkraavi ületuskohtade truupide ehitamise peale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles