Turism vormub teaduseks

Geograafiadoktorandi Kati Nilbe uuringute ühe tulemusena võib väita, et suursündmustele kaugemalt saabuvad turistid viibivad piirkonnas kauem ning külastavad rohkemaid turismiobjekte, olles nõnda külastatavale piirkonnale tulutoovamad. Foto: Margus Ansu

Suursündmused panevad rahvamassid liikuma, kuid millised täpselt, kust kuhu ja miks – nendele küsimustele tõotab vastuse anda paari aasta pärast valmiv doktoritöö.

Ei ole täpselt teada, kui kaugelt ja kuidas tulid inimesed esimestele antiikolümpiamängudele. Me ei tea, millise mõjualaga olid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud 19. sajandi lõpul.

Küll aga teame, et tänapäeval, olgu suve- või taliolümpia, tulevad turistid kokku igalt poolt maailmast ning need spordivõistlused pööravad kohaliku elu vähemalt mõneks ajaks pea peale.

Oma osa sellest suursündmuse virvarrist on inimeste liikumisel ja turismil. Turism on üks kõige kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas ja turismisündmused kui üks osa sellest on muutumas üha tähtsamaks. See on võimalus, kuidas ühte vähem atraktiivset turismisihtkohta maailmale tutvustada, kohalikku eluolu parandada ning muu seas vähendada ka turismi hooajalisust.

Inimesed liiguvad üha kaugemate vahemaade taha ja on nõus külastama kõiksuguseid üritusi, mis tunduvad neile vähegi ligitõmbavad olevat. Seesugused üritusturistid on nõus läbima pikemaid vahemaid ehk on justkui rohkem motiveeritud.

Olgu siinse ürituse näitena toodud linnapäevad, pärimusmuusikafestival või suusavõistlus – küsimusele, kui suur see koormus on ning millega peaks erinevate sündmuste puhul arvestama, otsib üritusturismi uurivas doktoritöös vastust Tartu Ülikooli geograafia 2. aasta doktorant Kati Nilbe.

Turistidest maksimum

Ta kasutab uurimiseks EMT ja Positiumi mobiilpositsiooni-misandmeid ja ankeetküsitlusi, et saada teada, kust tulevad inimesed üht või teist tüüpi üritustele, millised inimesed need on ja mis neid täpselt siia meelitab.

Ta on uurinud näiteks Õllesummeri publikut. Kui peaks joonistama selle tavakülastaja portree, oleks see pilt nooremapoolsest Eesti mehest. Kui ta on välismaalane, siis suure tõenäosusega Soomest – Helsingist, Lahtist, Tamperest või Kotkast. Õllepeo laadi arvestades ei olegi see väga üllatav.

Kati Nilbe selgitas, et üritustele tulevad inimesed, kes ühtlasi toovad tulu kohalikele majutusasutustele, söögikohtadele, poodidele.

Uuringu käigus on täheldatud, et lähemal elavad külastajad käivad tihedamini ning kaugemalt tulijad püsivad sihtkohas kauem.

Loogiliselt võib sellest järeldada, et pikema reisil viibitud aja jooksul on ka turistide kulutused suuremad ehk turismindusest teenivad ettevõtjad saavad rohkem tulu.

Kati Nilbe nimetas mõne sellise üritusena Eestis Otepää MK-etappi ja laulupidu, kuhu uuringu andmete järgi tullakse ka USAst, Hiinast ja Jaapanist. Murdmaasuusatamise etapp toob kohale eeskätt spordisõpru, laulupidu meelitab maailma mõistes unikaalse nähtusega.

Kontsert ei meelita

Kuid näiteks Tallinna kultuuripealinna aasta puhul oli keeruline öelda, kas ja milline 7000 üritusest meelitas turisti siia.

Rahvusvaheliselt tuntud muusikute kontsertidega seoses on pigem täheldatud asjaolu, et need ei meelita siia turiste kaugematest riikidest. Kontserdi pärast, mida ka koduriigis kuulata saab, siia ei tulda.

«Turistid püüavad ühe reisiga täita mitut eesmärki, näiteks kuulata kontserti ja tutvuda kohaliku kultuuriga,» ütles Nilbe.

Geograafide soov on Eesti üritused rühmitada, et tulevikus nende tüübi, toimumiskoha ja külastajaskonna järgi välja töötada strateegiad turistide vooluga toimetulemiseks.


Üritus turismist

• 2012. aastal oli maailmas rahvusvahelisi turiste üle ühe miljardi.

• Suurim hulk tavavälisturiste saabub Eestisse Soomest, sama trend kehtib ka paljude Eesti suursündmuste puhul.

• Eestisse meelitavad kaugemalt tulijaid Otepää MK-etapp ja laulupidu.  

• 2012. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,87 miljonit välisturisti ja 966 376 siseturisti.