Ülenurme näitused said uue kuue

Eesti Põllumajandusmuuseumi restauraator-mehaanik Kalju Tenn paneb ratta alla ühele 1950. aastatest pärit eksponaadile, Vene vaheltharimistraktorile Universal. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel oli eile suure rahvusvahelise konverentsi avamise tõttu sagimist nii mõisas kui mõisapargis, tähelepanu pälvisid aga ka uuenenud väljapanekud äsja remonditud näituste-majas.

Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild tutvustas juba päev varem suure uhkusega katuse alla seatud põllumajandustehnika näitust ning soovis jõudu restauraator Kalju Tennile, kes parasjagu veeretas ratast alla ühele väärikale eksponaadile.

Põllumajandusmuuseumi hoovi peal traktoreid muidugi veel jätkub, sest kõik näitusesaali ei mahtunud ning seda aega, mil kogu nende tehnikapark varju alla saab, tuleb direktori sõnul veel oodata.

Kalju Tenn märkis aga, et seni seisid ka kõige vanemad masinad aasta läbi lageda taeva all vihma ja lume käes, mis restauraatoritöö seisukohalt oli enam kui kurjast.

Nüüd sai äsja remonditud näitustemajja paika seatud kümmekond traktorit ning kolm aurumasinat. Neist ühele, 1909. aastal Inglismaal valmistatud järelveetavale aurukatlale Marshall püütakse Soome ja Inglismaa ekspertide abiga tulevikus eluvaimgi sisse puhuda.

Eile pärast rahvusvahelise konverentsi avatseremooniat läksidki Ülenurmel kohe arutelud käima mitmes töötoas. Ühes arutleti just põllumajandustehnika konserveerimise võimaluste ja restaureerimistegevuse üle muuseumides.

Teistes töötubades räägiti aga ka rukkist ja traditsioonilisest toidulauast, põllumajandusteadusest ja -haridusest, maaelumuuseumidest kui ligitõmbavatest külastuskeskustest ning linakasvatusest.

Eesti Põllumajandusmuuseumi teine uuendatud väljapanek traktorite kõrval puudutabki linakasvatust. Selle ajaloolises osas saab näha linade lõugutamiseks, ropsimiseks ja sugemiseks vaja läinud vanaajariistu. Kõrval paikneb õppeklass ning näituse tänapäevane osa, kus näeb neid tooteid, mida linast praegu tehakse.

Muuseumi näituste osakonna juhataja Mare Viiralt rääkis, et vanasti olid tähtsad linased kangad, nöörid ja köied, tänapäeval on lina kasutusalad hoopis teised: räägitakse eelkõige ehituses vajaminevatest õlidest ja värvidest, samuti toiduainetööstuse linajahutoodetest ja õlidest.

Viiralti sõnul hõlmab tänapäevane linakasvatus Eestis paremal juhul ainult 170 hektarit haritavat maad. Muuseumil on valminud ka 32-minutiline film linakasvatuse ajaloost.

Näitustemaja teisel korrusel on kolmas uuenenud näoga väljapanek ja see jutustab Eesti linnukasvatusest. Seal näeb sisustust, mille muuseum sai enda valdusse pärast Tallinna linnuvabriku likvideerimist.


Konverents

Konverentsi teema: «Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel»

• Täna kell 9 Tartu teaduskeskuses Ahhaa.

• Osavõtjad Eesti, Rootsi, Kanada, Norra, Islandi, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Poola, Jaapani, USA ja Prantsusmaa muuseumide, ülikoolide ja turismiettevõtete töötajad ning kõik teised huvilised.

• Konverents võõrustab ka Rahvusvahelise Põllumajandusmuuseumide Assotsiatsiooni presiidiumi ja üldassambleed.

• Homme leiavad aset Eestit kui reisisihtkohta tutvustavad ekskursioonid.