Kortermajade remondist lahvatas suur tüli

FOTO: Kristjan Teedema

Kui ehitusekspert Raivo Nurmetu ämmale külla läks, avastas ta, et Kredexi toel teh­­tav remont ei vasta projektile. Nüüd seisab ehitus majarahva meelehärmiks juba mitu nädalat ja seisab veel, kuni on tehtud ekspertiis.

Ehitusekspert Raivo Nurmetu näitab Luunjas oma ämma majal avastatud praaki. Näiteks on paneelivuugid jäänud tihendamata ja otsaseinale on pandud uus soojustuskiht puitroovitise vahele kinnitatud vana soojustuse peale, aga projekti järgi pidanuks seal olema 20 sentimeetrit uut soojustust.

FOTO: Kristjan Teedema

Ja kui Tartu Postimees käis vaatamas korteriühistu Luunja 2 ja 5 maju, kokku 120 korterit, ei patsutanud ükski ligi astunud majaelanik Nurmetule õlale, et tubli mees, avastasid praagi.

Teda hurjutati hoopis, et lastagu ometi inimestel tööd teha. Leitsak lämmatab, paljudel korteritel on aknad kilega kaetud ja olukord näib lootusetu.

Üks sõjakas vanaproua, kes oma nime leheveergudele ei soovinud, süüdistas Nurmetut kiusu ajamises ja leidis, et see mees tuleks ämmaga ühte köita ja lasta Emajões allavoolu.

Rohkelt etteheiteid

Aga Nurmetul on ehitusele etteheiteid rohkelt. Ta väidab, et hanke võitnud ehitusfirma Auricu tehtud omavolilised muudatused, praak ja kelmused seavad ohtu Kredexilt küsitud 35-protsendise remonditoetuse, ligi 1,2 miljoni eurose eelarve puhul väga suure raha, ja ka loodetud küttekulude kokkuhoiu.

Maja juures näitab ta, et soojustuse alla jäävad paneelivuugid on jäänud tihendamata ja et vahtplastist soojustusplaatide kinnitamise viis ei ole nõuetekohane.

Plaadid on paigaldatud pätsikestega plaadi keskel, aga liimaine peaks olema ümber kogu plaadi, sest muidu pääseb õhk plaatide all vabalt liikuma, tekib tuulutatav sein ja soojustusplaatidest pole palju tolku.

Veel laob Nurmetu välja, et vundamendile on tegemata hüdroisolatsioon, kasutatud on väiksema survetaluvusega soojustusplaati ja maja otsaseintesse on uut soojustusmaterjali paigaldatud ainult kümme sentimeetrit, alla jäi teist kümme vana soojustust, aga projektis on ette nähtud 20 sentimeetrit uut soojustuskihti.

Loetelu jätkub: projektis on ette nähtud kasutada Saksa päritolu ventilatsiooniseadmeid, kuid ehitaja tahab need asendada Ukraina omadega, ning tagatipuks on maksmiseks esitatud aktid, milles kirjeldatud töid pole tehtud või pole sellises mahus tehtud.

«Sisuliselt tegeleb ehitaja kelmusega,» leidis Nurmetu.

Energiaaudiitor Tõnu Jõesaar möönis majade ülevaatuse aktis, et soojustusplaatide kinnitamise tehnoloogiat on rikutud, ja leidis muidki puudusi.

Ta kommenteeris ajalehele, et selle tagajärjel võib jääda saavutamata loodetud energiatõhusus ja see oleks ühistule majanduslikult kahjulik, peale selle on ohus välisviimistluse säilimine.

Ometigi ütles Jõesaar ajalehele, et ta ei saa nõustuda Nurmetu kategoorilise seisukohaga, et kogu tehtud töö – umbes 200 000 euro väärtuses – tuleb uuesti teha. Selle otsustamiseks oleks vaja põhjalikku ekspertiisi.

Kredexil valmib ekspertiis

Kredexi pressiesindaja Tarmo Seliste teatas, et neid on teavitatud ja valmiva ekspertiisi põhjal selgub, millises mahus on tööd ehitusprojektist kõrvale kaldunud ning millised on ettekirjutused probleemi lahendamiseks.

«Toetus makstakse välja peale tööde lõppu ja väljamakse eelduseks on tööde teostamine vastavalt projektile ja energiaauditi soovitustele,» ütles ta kirjalikus vastuses. «Ehituspraagi vältimiseks on rekonstrueerimisel kohustuslik kasutada omanikujärelevalvet, mille ülesanne on jälgida, et ehitataks vastavalt projektile ning sellega tagada ehitustööde kvaliteet.»

Nurmetu süüdistas, et senine omanikujärelevalve oli nõrk ja probleemide ilmnemisel kõndis järelevalvet teinud Endo Šefer üldse minema.

Toimetusele vahendatud kirjas möönis Šefer: «Pean kahetsusega teatama, et olen ekslikult digiallkirjastanud need aktid. Palun (pangal – toim) neid rahasid mitte välja maksta, sest aktid ei vasta reaalselt teostatud töödele ja teostatud tööd ei vasta projektile ja nõuetele.»

Firma eitab suuri vigu

Ehitusfirma Auricu esindaja Rainis Rebane eitas suuri ehitusvigu ja petmist. Ta väitis, et Nurmetu otsib tüli. Ta ütles, et enamik tema töömehi on saanud soojustusplaatide paigaldamise koolituse, seega plaatide vale kinnitamine ei saa olla üldine ja kindlasti ei ole Luunja majadel tuulutatav fassaad, millest tõesti poleks tolku.

Rebane lisas, et projekti muudatused on tellijaga kooskõlastatud ja näiteks otsaseintes vana, nõuetele vastavalt paigaldatud soojustuskihi säilitamine tundus otstarbekas, et vältida asjatuid kulusid. Säästetud rahast saab katta muid kallinemisi.

Endo Šefer ütles, et ei kõndinud objektilt minema, vaid ootamatult selgus, et tema kvalifikatsioon ei vasta nõuetele. Nurmetu tekitatud «jama» oli tema sõnul aga vaja, et see distsiplineeriks ehitajaid.

«On teatud seltskond ehitusfirmasid, kes ei tee päris nii, nagu peaks,» rääkis ta. «Kui on vaja projekti muuta, tuleks esmalt kooskõlastada projekteerija ja omanikujärelevalvega ja siis võtta tellija nõusolek. Mitte alustada tellijast, kes ei saa sageli asjast päris arugi.»

Šefer möönis, et tema koostöö ehitajaga ei sujunud.

Nüüd on omanikujärelevalvet tegema palgatud Jüri Org, kes oli napisõnaline: eksperdid teevad tööd ja kommenteerida saab paari nädala pärast, kui tulemused on selgunud. «Samas ei saa ma väita, et ehitatud on projekti järgi,» lisas ta.

Ehitusekspert Kaarel Sahk, kes on tutvunud projekti ja objektiga, oli aga kohe valmis lühikest seisukohta andma. «Eesti Vabariigis ehitatavad ehitusobjektid peavad vastama ehitusprojektis sätestatutele. Praeguse seisuga võin öelda, et ehitus, mis seal on tehtud, ei vasta ehitusprojektis sätestatule.»

Korteriühistu juhatuse liige Ivar Tenno oli eile seisukohal, et Nurmetu ajab õiget asja, ainult et ta oleks võinud varem suu lahti teha. Ta lisas, et lahendust praegu ei ole, aga eks ehitaja peab töö lepingu järgi ära tegema. Tehtud töö eest ei ole Nurmetu avastuse tõttu ehitajale veel sentigi välja makstud.

Sahk lisas, et Auricu soojustab Tartus maju mitmel pool ja Luunja juhtum paneb küsima, kas mujal on töö tehtud korralikult. Eelmisel aastal sai Auricu renoveeritud maja Kaunase 19 Tartus nutika energialahenduse auhinna.

Tagasi üles