Üha uued prügipõlengud Raadi endise sõjalennuvälja territooriumil tekitavad päästjaile palju tööd ja suuri kulutusi. Viis aastat tagasi «Teeme ära!» talgutel kokku korjatud praht ei kao aga kuhugi, sest see kuulub pankrotistunud firmale.
Päästjad nõuavad vallalt tegutsemist
26. juuni 2013, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane suurem prügipõleng lennuvälja territooriumil sai alguse 24. juuni varahommikul veidi pärast kella nelja. Päästjate saabudes põles rehvihunnik ning leegid laiusid 40 x 50 meetri suurusel alal.
Kustutustööd vältasid tervelt kümme tundi. Ühelt poolt seetõttu, et vett tuli vedada umbes kolme kilomeetri kauguselt. Teisalt selle pärast, et rehvide kustutamine on spetsiifiline töö.
Rehvide põlemisel on kuumus väga suur ning eraldub palju mürgist suitsu. Vett kulub väga palju, sest kuigi rehv saab pealtpoolt ära kustutatud, jätkub sees põleng, selgitas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. «Kustutamine oli päästjaile väga kurnav ja töömahukas,» lisas ta.
Eile käis operatiivkorrapidaja kustutatud rehvihunnikut kontrollimas ning avastas, et ühest kohast tuli taas suitsu. Ei jäänudki muud üle kui paakauto uuesti kohale saata.
Suured kulud
Eile läkitas päästekeskuse juhi asetäitja päästetööde alal Mart Haljaste Tartu vallavalitsusele märgukirja, et omavalitsus aitaks vähendada tulekahjuriski kõnealuses piirkonnas.
Järelepärimises soovitakse vastust küsimusele, mida kavatseb vald ette võtta, et tulevikus selliseid tulekahjusid enam ei puhkeks. Kiri edastati teadmiseks ka keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaameti kohalikele asutustele.
«Meie huvi on, et põlenguid rohkem ei tekiks,» kinnitas Marek Kiik. Ta lisas, et päästekeskus taotleb omavalitsust ja keskkonnaametit survestades ohutust. Kirjas rõhutas päästekeskus veel, et kustutustööd on äärmiselt kulukad.
Näiteks kulus viimase põlengu kustutamise käigus 4000 liitrit vahtainet, 1200 liitrit kütust ning rehvihunniku laialilükkamiseks, et pääseda ligi tulekolletele, kasutati neli tundi eraettevõtte koppa, mille eest tasuda tuleb samuti päästekeskusel.
Päästetööde hinnangulised kulutused ulatuvad 10 000 euroni.
Ilmselt süütamine
Põlengu põhjus ei ole täpselt teada ning päästjad seda ka ei uuri. Tõenäoliselt põhjustas tulekahju siiski hooletu tulega ümberkäimine või pahatahtlik süütamine.
Põlengupaiga lähedalt leiti Merida jalgratas, kuid esialgu kaherattalist põlengu põhjustega ei seostata.
Prügi toodi Raadi vanale sõjaväelennuväljale heakorraprojekti «Teeme ära!» käigus, et jäätmed sortida ning taaskasutada. Paraku on seda tegema pidanud firma pankrotistunud ning rämps vedeleb Raadil juba viiendat aastat.
Vallavanem: kirja aadress on vale
Päästeametilt kirja kätte saanud Tartu vallavanem Aivar Soop leidis, et päästeameti märgukiri on igati õige, kuid see on saadetud valel aadressil. Nimelt tuleks see läkitada hoopis endise Utileek Lõuna ja vahepeal Reprohveriks ümber nimetatud firma pankrotihaldurile Indrek Lepsoole.
«Pankrotihaldur on firma likvideerija ja tema peab selle vara eest hoolt kandma. Meie ei tohi selle kallale minna,» rääkis Soop.
Vallavanem lisas, et asjade seis teeb tedagi murelikuks, sest on näha, et prügihunnikute juures mingit tegevust ei käi. Pankrotiprotsessi seisust puudub tal aga ülevaade.
«Me oleme nõus igati abistama, et saaks sellest jamast ükskord lahti,» rõhutas Soop. Kui prügimure jääbki lõpuks Tartu valla lahendada, tahab vald taotleda abirahasid keskkonnainvesteeringute keskuselt. Sama võiks Soobi arvates teha ka pankrotihaldur.
Indrek Lepsood Tartu Postimehel eile kommentaari saamiseks telefonitsi tabada ei õnnestunud.