Vastuvõtt tõotab koolides kibekiiret tööaega

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlvamaalt pärit Simo Sepp soovib Tartu kutsehariduskeskuses õppida keevitajaks, sest selle ametiga on ikka midagi peale hakata, nagu noormees leidis.  Eile esitas ta tarvilikud dokumendid kooli vastuvõtutöötajale.
Põlvamaalt pärit Simo Sepp soovib Tartu kutsehariduskeskuses õppida keevitajaks, sest selle ametiga on ikka midagi peale hakata, nagu noormees leidis. Eile esitas ta tarvilikud dokumendid kooli vastuvõtutöötajale. Foto: Kristjan Teedema

Tartu kutsehariduskeskuses algas eile hommikul vastuvõtt. Et aga järjekord vastuvõturuumi ukse taga vonkles juba enne kella üheksat, alustati sooviavalduste vastuvõtmist kavandatust pisut varem.

Kella poole üheks päeval oli avalduse esitanud juba 87 tulevast õppurit. Esialgu paistab populaarseim autotehniku eriala, mida saavad õppima asuda need, kel keskkool juba lõpetatud. Põhikooli alusel õppima tulijad olid enim avaldusi toonud IT-süsteemide spetsialisti erialale.

Mitmed õppima asujad olid kohale tulnud koos vanematega. Dokumente vastu võtnud sotsiaalpedagoog Helen Kask selgitas, et alla 18-aastastel, kes tulevad õppima põhikooli järel, on tarvis vanema nõusolekut.

Koos isaga tuli eile dokumente tooma ka Simo Sepp, kes tahab saada keevitajaks. Põlvamaalt pärit poiss soovib Tartusse õppima tulla osalt ka seepärast, et siis pääseb vanematekodust eemale. Keevitajakutsega on ikka midagi peale hakata, leiab Simo Sepp.

Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja Liivi Raudsepp rääkis, et kui tema peaks praegu valima, millisele erialale õppima asuda, võtaks ta raamatupidamise või finantsarvestusega seotud valdkonna, sest need teadmised kuluvad igal juhil töös ära.

Kibe tööaeg ülikoolis

Eesti Maaülikool, mis kõrgkoolidest alustas vastuvõttu kõige varem, juba 22. juunil, ootab õppima 870 tudengit. Eilse seisuga oli neile sisseastumise infosüsteemi (SAIS) andmetel laekunud 600 avaldust.

Maaülikooli õppeosakonna juhataja Anneli Lorenzi hinnangul on eeldatavalt kõige suurem konkurss loomaarstiõppesse.

Eilseks oli SAISi andmetel veterinaarmeditsiini eestikeelsesse õppesse avalduse esitanud 36 tudengikandidaati. Sellele erialale võetakse 30 eesti keeles õppivat tudengit, teist sama palju asub õppima ingliskeelses tasulises õppes.  

Tartu Ülikool, mis alustas vastuvõttu jaanipäeval, oli SAISi andmetel eile lõunaks saanud 1375 avaldust. TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo selgitas, et kuigi SAISis kajastub selline arv, on tegelikult esitatud rohkem avaldusi.  

Kuigi tudengikandidaat võib olla avalduse esitanud, vaatavad vastuvõtutöötajad kõik need üle ning kinnitavad SAISis. Alles seejärel ilmuvad avalduste arvud SAISi.

Eile pärastlõunaks oli Tartu Ülikoolis õppima asumiseks laekunud 2604 avaldust, neist 1704 bakalaureuse-, 607 magistri- ja 293 doktoriõppesse.

Popim juura

Enim avaldusi, 187, on esitatud õigusteaduse erialale. Sinna pääseb paremusjärjestuse alusel Tartus õppima 90, Tallinnas 50 tudengit. Informaatika erialale, kuhu on ülikooli bakalaureuseõppes kõige rohkem õppekohti – 155 –, oli eilseks avalduse esitanud 99 inimest.  

Kaja Karo selgitas, et korraga saab avalduse esitada kahele õppekavale ning ühtlasi võib avaldusi esitada samal ajal teistesse ülikoolidesse.

Vastuvõtust

• Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis lõpeb bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtt 5. juulil.

• Tasuta saab õppima asuda eestikeelsetel päevaõppe õppekavadel, kuhu kandideeritakse paremusjärjestuse alusel.

• Kutsehariduskeskusesse saab dokumente esitada 2. augustini.

• Lennuakadeemiasse saab dokumente esitada 3. juulini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles