Tartu botaanikaaed saab sammalde võrra rikkamaks

Samblaaia loomise eestvedaja, botaanikaaia aednik Sten Mandre rääkis, et näiteks Jaapanis on sellised iluaiad olnud väga pikk traditsioon Foto: Kristjan Teedema

Botaanikaaias on uue kollektsiooni avamine suur asi, mida igal aastal ei tehta. Nüüd on sellel reeglil erand, sest mullu sai valmis ravimtaimeaed ja sel reedel avatakse samblaaed.

Samblaaia loomise eestvedaja, botaanikaaia aednik Sten Mandre (suuremal pildil) rääkis, et näiteks Jaapanis on sellised iluaiad olnud väga pikk traditsioon, mis jõudis Euroopasse alles paarisaja aasta eest.

Eestis tundub see aed olevat aga esimene omasugune. «Me oleme kuulutanud küll, et andke teada, kui olete midagi sellist teinud või teate kusagilt, aga vastukaja eriti ei tulnud,» ütles Mandre. Siit-sealt tuli küll teavet mõne väikese katsetuse kohta, tahtlikust ja suunatud samblaaia rajamisest ei ole aga kuulda olnud.

Kuna siin kandis traditsiooni ei ole, tuli aeda hakata rajama üsna olematute teadmiste najal ja üht-teist ise juurde mõelda. Näiteks selgus, et lindudele meeldib samblamättakesi ringi keerata, et sealt alt toitu otsida, ning selle vältimiseks tuleb äsja paigutatud mättad katta tiheda võrguga.

Kogu Eestis on umbes 580 liiki samblaid, botaanikaaias on praegu neist väljas 54, enne avamist tuuakse veel 15.

Mandre rääkis, et tegelikult on neid liike kasvuhoones kosumas veelgi, kuid mõnele haruldasemale meeldib sealne kontrollitud keskkond palju rohkem kui avamaa ja võibolla need aeda ei jõuagi.

Bastioni muldkeha kirdenõlval on loodud mitmesugused tingimused, et võimalikult paljud samblad ennast koduselt tunneksid. Olemas on lodu, liivik ja paest põhjarannikut imiteeriv järsk nõlv.

Praegu on juba tükk aega kuiv olnud ja samblased nõlvad näevad välja krõbisevkui­vad. Aedniku sõnul on need taimed aga äärmiselt vastupidavad ning võivad vihma oodata kuude viisi.

Kõige ilusam ongi samblaaed pärast sadu, kui pehmed ja seni surnuna tunduvad padjad ellu ärkavad. Vaid minut-paar vihma ja kolletunud pruun sammal muutub silma all roheliseks.

Mander ütles, et parim aeg aia selle osa vaatamiseks on kindlasti sügisel, kui see on täisjõus.

Päris selliseks, nagu see olema peaks, muutub aed ilmselt alles nelja-viie aastaga. Avamise ajaks on kõigil sammaldel juures ka sildid, kus täpselt kirjas, kellega tegu.

Samblakollektsioon avatakse reedel, kui tähistatakse botaanikaaia 210. aastapäeva. Samal päeval tõmmatakse roheline kate ka skulptuurilt «Aednikule» (väiksemal pildil), mis on juba palmihoone otsa juurde püsti pandud.