«Neil on potentsiaal olla edukam,» arvas Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja 12.a klassi juhataja Hele Kiisel medaliga lõpetajate kohta. «Kas nüüd kõik selle ära kasutavad, on omaette küsimus.»
Medalite hulk sõltub aastakäigust
24. juuni 2013, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hugo Treffneri gümnaasiumisse kipuvad pürgima kõige võimekamad ja tublimad õpilased ning seetõttu pole imestada, et igal aastal on seal medalisaajate hulk suurem kui teistes Tartu koolides.
Tänavu ollakse aga ennastki ületanud: kokku on medaliga lõpetajaid 39 ja neist koguni 15 kuldmedaliga. Selliste arvude puhul tekib paratamatult küsimus, mida neile õpilastele seal koolis lõunasöögi sisse segatakse.
Aastakäigust olenev
Hele Kiisel rääkis, et tema enda klassis on kooli kohta tubli keskmine tulemus: üks kuldmedal ja viis hõbedat. C-klass aga näiteks noppis endale neli kulda ja üheksa hõbedat.
«See oleneb paljuski aastakäigust,» rääkis Kiisel, et mõnda klassi satuvad aeg-ajalt tipud kokku.
Keskmise medalisaaja kohta ütles ta, et enamasti on tegemist õpilasega, kes juba põhikooli on lõpetanud väga hästi. «Neil on õppimisharjumus sees, nad on maksimalistid, nad tahavad medalit saada.»
Medal on Kiiseli sõnul üldjuhul pikema töö tulemus. Mõned võtavad selle juba gümnaasiumi alguses sihiks, tihtipeale siis, kui kümnes klass on edukalt läbi tehtud. Paljud mõtlevad aga alles tagantjärele, et oleks võinud 12. klassi alguses hakata hindeid jälgima.
Õpetaja kogemused näitavad, et tihtipeale saab lõpuklassi õpilane valida ainult ühe kahest heast: kas medali või väga head riigieksamite tulemused. «Aga kui ta tahab kahte asja, kui ta hõbemedali jaoks peaks veel tõsiselt midagi ümber tegema, siis alati ei pruugi see õnnestuda.»
Ta tõi näite noormehest, kes ütles kohe välja, et kuldmedali nimel ta pingutama ei hakka, vaid keskendub eksamitele ja tegi seejärel eksamites kooli parima tulemuse.
Kiisel kinnitas ka, et medal üksi edu ei taga.
Kuigi Treffneri õpilased on kõrgkooli minnes õpetaja arvates keskmisest tasemest tugevamad, võib just seesama saada neile saatuslikuks. Alguses tundub kõik nii lihtne ja juba kuuldud ning valvsus kaob, magatakse maha hetk, kui tulevad uued teemad, ning tekibki tagasilangus, mis heal juhul on ajutine.
Puhkama peab igaüks
Treffneri selle aasta suureks saavutuseks on ka matemaatika riigieksami tulemused: koguni seitse õpilast said sealt maksimumpunktid. Lisaks veel hulk neid õnnetuid 99 punkti kogujaid, kes, nagu õpetaja naeris, tegid kandiliste sulgude asemel loogelised.
«Need, kes olid tööd teinud kolm aastat, neile pidi see eksam olema lihtne ja oligi,» on õpetaja rahul.
Suvel soovitab õpetaja ka kõigil väga-väga tublidel vähemalt kuu aega puhata: «Te ei ole perpetuum mobile´d, et suudaksite kogu aeg täisauruga edasi lasta.»
Hele Kiisel
• Töötab Hugo Treffneri gümnaasiumis 1977. aastast.
• Kuulub kooli laiendatud juhtkonna koosseisu reaal- ja loodusainete osakonna juhatajana.
• 2012 sai presidendilt silmapaistvate tulemuste eest matemaatikaõpetajana ja hariduselu edendajana Valgetähe V klassi teenetemärgi.