Metallistid muundavad energiat

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Jüssi (vasakult), Allan Arjokesse, Karl Nagel, Joel Lumpre ja Enriko Tooding teevad bändiproove ühes Laia tänava majas.
Martin Jüssi (vasakult), Allan Arjokesse, Karl Nagel, Joel Lumpre ja Enriko Tooding teevad bändiproove ühes Laia tänava majas. Foto: Kristjan Teedema

Räpina kandist pärit noormehed on pärast kuut mänguaastat välja andnud plaadi, mis vähemalt ühel arvustajal on lubanud neid kõrvutada hevisauruse Black Sabbathiga. Kas see on väga suur liialdus?

Ansambel Redneck Rampage ehk neli endist lõunaeestlast, praegu kõik tartlased, ja üks nendega eelmise aasta algul liitunud supilinlane istusid õllelõhnalises prooviruumis. Võrdluse Black Sabbathiga võtsid nad vastu muigega, kuid muidu rahulikult.

Väikses arutelus rääkisid nad, et ühes Raadio 2 saates on ühele Black Sabbathi loole kohe otsa pandud nende lugu. Mõlemad bändid on toonud kuuldele raske astumisega Ameerika lõunaosariikide hevimetalli (southern metal).

Üks mitmest erinevusest on Black Sabbathi kitarrisoolod, mis heviklassiku plaatidelt tulevad rohkem esile kui noore tartlaste bändi esimeselt, hiljuti ilmunud CD-lt «Shotgun Inc.». «Me keegi väga ei eputa mängu ajal,» kommenteeris Redneck Rampage´i esikitarrist Joel Lumpre.

Kõlarid rebestavad õhku

Nagu on näha videosalvestistest YouTube´is ja nagu oli näha ka elavas esituses pärast vestlust prooviruumis, on eputamisest asi kaugel. Näod on tõsised, kõlarid rebestavad õhku energiast tulvil agressiivsusega. Kas selles on ka saatanlikku kurjust?

«Meil ei ole keegi väga kuri,» ütles vokalist Karl Nagel. «Me ei kanna oma muusikas saatanlikku sõnumit või kurjuse ideoloogiat, kõik on meile endile peamiselt fun.»

Ta on oma bändiga tundnud imelist muundumist: kogunenud negatiivne energia peegeldub kuulajatelt tagasi ja sellest saab positiivne energia, mis suudab ravida frustratsioonist terveks.

«Me otsime agressiivsuses leiduvat elujõudu,» lisas trummimees Martin Jüssi.

Muusika ei ole neist ühegi põhiline sissetulekuallikas. Laulumees Karl Nagel töötab mööblifirmas, esikitarrist Joel Lumpre õpib arstiks, pika habemega bassimees Enriko Tooding õpib ehitusinseneriks ja on rekkajuht, kitarrist Allan Arjokesse töötab tuletõrjes ja paigaldab valguskaablit.

Nagel ja Arjokesse on õppinud lastemuusikakoolis. Kõige parem muusikaline haridus on trummimehel Martin Jüssil: ta on metsasarve erialal lõpetanud Tartu 1. muusikakooli ning astus sinna uuesti sisse löökpille õppima. Peale selle on ta geograaf, kes tudeerib magistrantuuris, teeb kaarte ja uurib satelliite.

London, Rootsi, Poola

Redneck Rampage ühendab neid Joel Lumpre sõnul seepärast, et kõigil on üks muusikaline maitse ja ühesugused tõekspidamised. Loodki valmivad ühiselt. «Keegi mängib proovis midagi ette, teine mängib järele või peale – ja nii ta kasvab,» lisas ta.

Proovid käivad ühes Laia tänava vanas majas. Sealsamas salvestas bänd oma esimese plaadi lood (trummipartiid siiski mujal, nimelt Türil).

«Aegamööda oleme omal käel teinud,» ütles Nagel. «See on äärmiselt vaevaline protsess, aga ilmselt oleks kuskil stuudios kogu aeg kella vaadates palju raskem salvestusi teha kui siin omas tempos ja omas keskkonnas.»

Plaadil on instrumentaalpala «Solitude pt. 1», milles on kuulda vihmasabinat. «Laenasime vihmamasina ja katsetasime seda Joeliga, aga see ei kõlanud nagu vihm,» ütles Jüssi. «Ja siis märkasime, et väljas sajab vihma.»

Salvestised on plaadiks töödeldud Blackwater Studios Londonis. Ilmselt meeldis tartlaste mehelik muusika londonlastele ning levis selle stuudioga koostöösidemetes oleva Rootsi plaadifirma Departdead Music Group kõrvu.

Hiljuti tuli plaadifirmast ettepanek lepingu sõlmimiseks. Praegu käivad Jüssi sõnul läbirääkimised lepingu detailide üle.

Lähemal ajal

Eestis on raskema roki sõpradel võimalus kuulata Redneck Rampage´i 29. juunil Vana-Vigalas, kus on Hard Rock Lager, ja 2. augustil Viljandi Lossimägedes, kus on Rock Ramp. Augusti lõpus on kolm kontserti Poolamaal Sileesias.

Millest Redneck Rampage oma kodu- ja välismaistele kuulajatele laulab? Kas ka armastusest?

«Pigem mitte,» ütles Nagel muiates. «Meil on mehelik muss, ega siin silitamist ole, kõik saavad vastu lõugu.»

«Aga naistele meeldib ka,» lisas Jüssi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles