Lepe võtab koolijuhid luubi alla

Leppele kirjutasid alla minister Jaak Aaviksoo (vasakult), Eesti Linnade Liidu esindaja Tarmo Loodus, Maaomavalitsuste Liidu esimees Ivar Tedrema, koolijuhtide esindaja Helmer Jõgi, Tartu Ülikoolist Martin Hallik ja Tallinna Ülikoolist Eve Eisenschmidt. Foto: Rein Joamets

Kas hea koolidirektor on pigem nagu õpetaja Laur või nagu härra Maurus või mõlemad korraga? Sellele küsimusele peaks pakkuma vastuse nädala alguses allkirjad saanud lepe. 

Haridus- ja teadusministeeriumis istusid üleeile ühise laua taha ülikoolide, koolipidajate, koolijuhtide ja ministeeriumi esindajad, et allkirjastada koolijuhtimise heade kavatsuste lepe, millega peaks tulevikus tublisti muutuma koolijuhtide senine töö ja see, mida oodatakse healt direktorikandidaadilt.  

Kas koolijuht peaks olema tugev juht või pigem tugev pedagoog? Kuidas eristub koolijuht näiteks palga poolest õppejuhatajast või õpetajast? Kuidas leida direktoriteks inimesi, kes on pädevad seda tööd tegema nii, et õpilastel oleks teiste koolide õpilastega konkureerides võrdsed võimalused? Need ja mitmed teised küsimused on leppe aluseks.

Tähtajaline leping

«Iga muutus omab mõtet siis, kui see jõuab klassi-, tunni- ja õpilase tasandile,» sedastas Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Helmer Jõgi. Selleks et muutused tõesti klassi ette jõuaksid, rääkisidki asjaosalised omavahel pikalt läbi ning koostasid haridusjuhtide kompetentsimudeli ehk ideaalkuju, millele võiks üks hea koolijuht vastata.

Näiteks leidis asjaolu, et praegu töötavad direktorid enamasti tähtajatu lepingu alusel, omajagu kriitikat.

Üleeilsel allkirjastamisel viitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, et tema näeks pigem võimalust, et need lepingud oleksid tähtajalised. See võimaldaks teatud perioodi järel üle vaadata juhi töö tulemused ning vajaduse korral valida tööle pädevam inimene.

Sama meelt oli ka Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. Ta selgitas, et kuigi seni on ministeerium olnud seisukohal, et tööülesannetega kehvasti toime tulevat koolijuhti saab vajaduse korral vallandada, on see tegelikkuses küllaltki keeruline. Raave märkis, et näiteks viieaastane tööperiood võiks olla piisav, et üle vaadata koolidirektori saavutused. «See paneks inimesi end kokku võtma.»    

Ehkki veel eile ei olnud Raave haridusasutuse juhi kompetentsusmudelist midagi kuulnud, leidis ta, et selline dokument võiks koolidirektori valimisel abiks olla küll, sest on väga raske otsustada, kes on hea koolijuht ning millistest omadustest lähtuvalt peaks otsustama.

«Neid, kes Tartus tööd otsivad, ikka leidub, aga head koolijuhti leida on üsna raske,» rääkis Raave.

Jaak Aaviksoo meelest peaks koolidirektor kooliperest juhina oluliselt eristuma, seda nii palga kui positsiooni poolest. Praegu ei erine koolidirektori palk väga õppejuhatajate või õpetajate omast. Aaviksoo leiab, et koolijuhi palk peaks õpetaja ja õppejuhataja omast olema palju suurem.

Õpetaja või juht

Aaviksoo hinnangul ei peaks direktor ehk keskselt õpetamisega tegelema. Tema võiks pigem kooli juhtida ja arendada. Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisen­schmidt, kes andis samuti leppele allkirja, küsis aga ministrilt, kas koolijuht peaks ka hea pedagoog olema.

Ehkki minister leidis, et otseselt ei ole see tarvilik, arvasid nii mõnedki teised leppele allakirjutanud, et direktor peaks siiski õpetamisest üht-teist teadma.  

Et leppe allkirjastasid ka Tartu ja Tallinna ülikooli esindajad, on tähtis roll koolijuhtide juhtimisteadmiste täiendamisel. Sellele hakkavad ilmselt mõlemad ülikoolid õpetajakoolituses rohkem tähelepanu pöörama.


Kompetentne koolijuht

• Kompetentsimudeli järgi tunneb hea koolijuht muu hulgas õigusakte, oskab strateegiliselt analüüsida ja planeerida, tunneb sisehindamise teooriat, oskab kujundada organisatsioonikultuuri, tunneb personalijuhtimist ja mentorlust, teab majanduse ja raamatupidamise põhialuseid jpm.