Riigimetsa majandamise keskus (RMK) annab täna Eesti Maaülikooli magistrandile Teet Pajule üle 700-eurose preemia parima metsakasvatusliku magistritöö eest.
Uuring metsatööstuse mõjust metsistele tõi preemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magistritöö uuris, millisel määral mõjutab metsade majandamine metsiste arvukust ning kas sel on seos metsas tehtavate raiete või metsade majandamata jätmisega, teatas RMK.
Keskuse juhatuse liige Tiit Timberg ütles, et et metsise sisuline uurimine on RMK kui metsamajandaja jaoks väga oluline, sest senine ulatuslik kaitse pole peatanud metsise arvukuse langust.
«Teet Paju magistritöös pakutud seisukohad, et metsise mängude suuruse kahanemisel ei ole otsest seost raietega, olid uudsed,» põhjendas Timberg magistritöö esiletõstmist.
Preemia antakse Eesti Maaülikooli ,etsandus- ja maaehitusinstituudis õppinud Teet Pajule üle tänasel lõpuaktusel. RMK annab 700-eurost parima magistritöö preemiat välja juba kolmeteistkümnendat korda.
Eesti Maaülikooli hindamiskomisjoni poolt kõrgeima hinde teeninud magistritöö eesmärk oli selgitada, kas metsise mängude alal ja selle mõju piirkonnas sooritatud raied mõjutavad metsise arvukust. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud hüpoteesid - kas raietel ja nende pindalal on mõju mängu suuruse muutusele ning kas metsise mängu alal teostatud raietel on seos mängu suuruse muutusega – kinnitust ei leidnud.
Magistritöös uuritud metsise mängud jäid enamasti kaitsealadele, kuid olid ka mõned erandid, nagu näiteks Ida-Virumaal asuv Nüri metsisemäng, mis asub majandusmetsas.
Metsise mängude analüüsist selgus, et perioodil 2000-2012 on aset leidnud mängude suuruse kahanemine kiirusega 0,6-4,9 protsenti aastas. Raiete pindala ja mängu suuruse muutuse vaheline seos ei leidnud kinnitust.