Haljasalade niitja ütles Tartule lepingu üles

Tartu haljasaladel, ka Kassitoomel, on tänavu muru kasvanud väga kiiresti ja niitjatel jääb võimekust väheks. Foto: Kristjan Teedema

Tartus paljusid haljasalasid hooldav osaühing Tilia ütles linnavalitsusele lepingu üles ega põhjendanud seda, kuid ametnike kommentaaride järgi võisid põhjuseks olla alapakkumine ja raskused tööjõu leidmisel.

«Küsige linnalt, küll nad teavad,» vastas firma esindaja Jaak Laidoner napilt.

«Neil oli väga palju objekte – Tammelinnas, Karlovas, Veerikul, Ihastes ja mujal,» ütles Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma. «Põhjendust meile saadetud taotluses ei olnud. Leping oleks kestnud aasta lõpuni.»

Põldma sõnul ei tähenda see, et Tilia töö jääb nüüd sootuks tegemata, sest juunis ja juulis peab ettevõte veel lepingu järgi töötama. Edasi saavad Tilia hooldusalad hooldatud ajutiste lepingute alusel.

Alapakkumine

«Kui ausalt öelda, siis on tegemist alapakkumistega,» ütles Põldma. «Leping tahetakse võita, aga firmad ei tule alapakkumistega välja.»

Alapakkumine ja tööjõunappus, oli Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi kommentaar. «Kuigi me loeme statistikat, et töötuid on palju, on pargikoristuseks kohusetundlikke inimesi, kes hommikul varakult üles ärkaksid ja asjad korralikult ära teeksid, väga raske saada,» sõnas ta.

Haak möönis, et linnapilti vaadates on igaühele näha, et haljasalasid hooldavad ettevõtted on jännis.

«Nagu varemgi ütlesin, meie inimesed on sama hästi kui brigadiri ametis, käiakse, vaadatakse üle, loetakse rämpsu, mõõdetakse muru kõrgust, helistatakse töövõtjale, et kunas saab tehtud, loetakse lepingut ette. Ja esmaspäeviti kirjutan siin lepingutasude mahavõtmise dokumentidele alla,» nentis Haak.

«Siit tuleb solvumine, mille peale kirjutatakse lepingu lõpetamise avaldusi, makstakse 4000 eurot trahvi. Majanduslikult lepingust väljaminek ära ei tasu, pead kopsaka trahvi maksma ja veel kaks kuud töötama, aga nad ei olnud enam nõus meie brigadiritööga, kus tehakse veel trahve, võetakse hooldushindeid maha. Aga midagi ei ole teha, me peame oma tööd tegema,» lisas Haak.

Liiatigi kasvab muru praegu väga kiiresti.

Näiteks Teho Eesti Tartu osakonna juhataja Jüri Kuro­patkin nimetas, et just noorem põlvkond ei taha teha tööd, kus tuleb labidat, kühvlit ja reha käes hoida. Tahet lihtsalt ei ole, vaid üksikud on niisuguseks tööks valmis. Internetist maailma näinud põlvkond soovib muud.

Kuropatkin rääkis, et nende ettevõttel on uute töötajate leidmine läinud väga raskelt, kuid töö saab siiski ära tehtud, sest õnneks on ametis aastaid töötanud meeskond, kollektiiv on paika loksunud ja vahetusi on vähe.

Suure palga soov

Peale selle on ettevõttele mureks uute töötajate palgasoov. «Probleem on selles, et kõik tahavad väga head palka, kätte 700 eurot, võibolla 600, firmad ei saa seda pakkuda,» ütles Kuropatkin. «Talveks traktoristigi on raske leida. See mure on üle riigi.»

Rein Haak ütles, et Teho on selle kõige taustal üks paremini toime tulevaid ettevõtteid ning seda suuresti tänu moodsate tehnoloogiate tarvitusele võtmisele.

«Kes on jäänud kümnenditagusesse perioodi ja teevad palju käsitsi, hakkavad iga aastaga järjest rohkem jänni jääma. Kellel on paremad tehnoloogiad, need suudavad tähtaegadest paremini kinni pidada. Eks probleeme ole ka neil, sest inimesed töötavad igal pool,» lausus Haak.

Linnavalitsus valmistab ette tingimusi haljasalade hooldamise uue hanke korraldamiseks. Hankeperioodiks on kavandatud kolm aastat ja mõni kuu peale.

Haak ütles, et mõte on jätta järgmise hankeperioodi algus kevadeks. Uba on selles, et mõnelgi puhul jäävad sügisesed lehed lume alla, siis jõuaks lõpetav firma kevadel need veel ära viia.