Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Ringtee Selveri juures on linna maal kõrges heinas haljasala kõnnitee ja Aardla tänava vahel. Foto: Margus Ansu

Ringtee Selveri ümber on suured platsid kenasti niidetud, aga poe ette jääv Aardla tänava ja kõnnitee vaheline riba on kõrgesse heina kasvanud. Kahjuks pole see Tartus ainus koht, kus tänavu enne ega ka pärast jaanipäeva niitma ei hakata.

«Siin on kõik hooldamata,» kurjustas Tähe 58 korteriühistu juht Paul Ruugla majaga piirneva Kuu tänava ääres. «Hein on niitmata ja kastanitelt on võsud lõikamata. Mina siin niitma ei hakka, see on linna töö!»

Kuu tänava olematu kõnnitee ja sõidutee vahele jääv kastanitealune on Tartu linna maa ja seega on selle hooldamine linna töö, sest riigikohtu 2011. aasta lahendi järgi ei pea majaomanikud tõesti sõidu- ja kõnnitee vahelisi linnale kuuluvaid haljasalasid hooldama.

Leping jäi elule jalgu

Kuu aega tagasi kirjutas sellest probleemist Tartu Postimees ning toona ütles Tartu linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma, et praegu pole veel põhimõttelist otsust tehtud, et linn hakkab kõiki aiataguseid haljasalasid niitma. Pealegi pole selleks tööks raha.

«Ah linnal pole selleks tööks raha,» ärritus Paul Ruug­­la. «Meie väiksel korteriühistul pole kah raha! Kui linnal ei ole raha, siis tulgu linnapea Urmas Kruuse oma koha pealt ära. Järgmine linnapea küsib tuhat eurot vähem palka ja saabki platsid ära niita.»

Nii lihtsalt asjad siiski ei käi. «Kuu tänava äärt ei ole linn varem niitnud ega hakka seda tegema ka sel suvel,» ütles Eda Põldma. «Ehk järgmisel aastal saame selle piirkonna töösse võtta.»

Ta selgitas, et praegu hooldavad Tartu linna tänavaid ja haljasalasid firmad, kellega on selle aasta lõpuni hooldustöödeks lepingud sõlmitud 2010. aastal korraldatud riigihanke tulemuste põhjal. Toona ei olnud veel riigikohtu otsust ja sellepärast ei nõudnud linnavalitsus lepingupartneritelt kõnni- ja sõiduteevaheliste alade hooldust.

Nüüd valmistab linnavalitsus ette uut haljastuse hanget ja selle järgi hakkavad hooldusfirmad 2014. aastast hoolitsema ka suuremate tänavate haljasalade eest.

Üha rohkem loobujaid

Kuu tänava lõik ja Ringtee Selveri esine pole mõistagi ainsad kohad Tartus, mis on põlvekõrgusse heina kasvanud. «Niitmata platside kohta tuleb meile väga palju teateid,» märkis Põldma. «Oma maja naabruse jätab niitmata üha enam korteriühistuid. Ka paljud eraomanikud leiavad põhjusi, miks nende maja ees olev plats enam nende kodu pole.»

Nii nagu eelmisel, nõnda ka sel aastal laseb linn siin-seal lisaraha eest oma maad niita, kuid kõikjale raha ei jätku ning ka niitjad ei käi neil platsidel nii sageli nagu eramajade omanikud oma krundil.

Kuid kas linnavalitsus on sellises olukorras mõelnud linna maad niitvatele tartlastele näiteks kütuseraha hüvitada? «Meil pole inimesi, kes suudaks sellist süsteemi hallata,» vastas Eda Põldma. «Eraomanikke on Tartus väga palju. Pole mõeldav, et teeksime kõigi nendega lepingu.»