Satelliidipildilt näeb Eesti metsa

Kaupo Voormansik on ülikooli füüsikadoktorant, kelle uurimistöö ühe osana sai kaardistatud Eestis kasvav metsamassiiv. Foto: Kristjan Teedema

Metsa ehk biomassi saab kasutada kütteks. See on üks elektrijaamade energiaallikaid. See on ehitusmaterjal. Praegu otsitakse viisi, kuidas sellest teha ka vedelkütust. Lisaks võtab mets muidugi palju ruumi – aga kui palju täpselt?

Oletame, et te soetate endale metsamaad. Maatükk mõõdetakse välja hektarites ning silma järgi vaadates tundub, et seal on metsa küll. Aga kui suure puiduvaru te sellega tegelikult ühes saate?

Selleks, et saada täpne ülevaade, kui palju on mingil maalapil Eestis metsa, koostasid Tartu Ülikooli teadlased koos Regioga satelliitseirekaardi ehk lihtsalt öeldes pildi sellest, kuidas näeb Eesti välja, kui sellel on märgitud kogu metsamassiiv, täpsemalt öeldes biomassi hulk.

Kaupo Voormansik on kolmanda aasta füüsikadoktorant ning tema uurimistöö ühe osana on satelliidipildile saanud Eesti kaart, millel kirjas, kui palju metsa kuskil kasvab.

Metsaalgoritm

Ehkki seda, et ühes kohas on metsa ja teises pole, võib näha ju ka aerofotolt, ei saa sellelt teada, millise metsaga tegu ning mitu tihumeetrit puitu selles kasvab. Lisaks võtaks kogu Eestist lennukiga üle lendamine ja selle üles pildistamine vähemalt aasta.

Täpse ja kiire ülevaate saamiseks töötasidki Tartu Ülikooli teadlased välja algoritmi, mis oskab just Eestis kasvavaid metsatüüpe arvesse võttes koostada radari abiga satelliidipildi.

Piltlikult öeldes saadab radar välja mikrolaineimpulsse, mis suudavad tungida läbi puulehtede ja võra, ning «kuulab» okstelt ja tüvelt tagasi peegelduvaid signaale. Info põhjal saab määrata, kui palju metsa või biomassi tervikuna mingil alal on.

Eestimaast umbes 50 protsenti on metsamaa. Kuna metsamaaks loetakse lihtsalt maad, kus võib mets kasvada, on ka raiesmik metsamaa ning seetõttu ei anna metsamaa hulk tegelikku ülevaadet, kui palju Eestis metsa kasvab.

Kaupo Voor­mansik selgitaski, et satelliitseirepildi järgi otsustades on metsa 35–40 protsenti.

Tulu metsaomanikele

Seirepildist võiks praktilist tulu tõusta Eesti metsaomanikele. Näiteks suurt metsamassiivi hallata pole sugugi kerge ning metsatukas tehtud lageraiele võib jälile jõuda alles tüki aja pärast. Satelliitseire võiks anda pildi aga iga nelja kuu tagant.

Kogu Eesti metsa biomassi kaardile saamiseks kuluski selline aeg.

Terve Euraasia biomassi jõuaks selliselt kaardistada kolm-neli korda aastas. Eesti väikest pindala arvestades võiks siinsest alast aga ülevaate saada sageli ning seirepildist võiks kasu olla mitmel pool.

Seda infot saab kasutada näiteks koostootmisjaamade, saekaatrite või muude puidutööstuse ettevõtete rajamisel. Eks neid tasu ehitada ikka sinna, kus sobiv mets lähedal, et töötlemiseks ei peaks toormaterjali kaugelt vedama.
 

Biomass

• Kogu Eestis toodetud taastuvenergiast 64 protsenti tuleb biomassist. Selle pärast on oluline teada, kus ja kui palju biomassi asub.

• Biomassiks võib lisaks metsale lugeda ka vetikaid, taimi, loomi jm.

• Kaugseiresatelliidi abil saab puutüvelt tagasi peegelduva signaali tugevuse järgi öelda, kui palju puitu mingil alal või konkreetses metsas on. Mida tugevam on tagasipeegelduv signaal, seda rohkem on puitu.

• Eesti satelliitseirepildi tarvis töötasid Tartu Ülikooli teadlased välja algoritmi. Kaardistas AS Regio, kasutades Euroopa ja Jaapani kosmoseagentuuri satelliite.