Indrek Kelk: velotuur võiks avastada kogu Eestit

Jalgratturid on Tour of Estonia Tartu etapil jõudnud Kroonuaia tänavale, kust algab tõus Jakobi mäele. Foto: Karli Saul / SCANPIX

Jalgrattavõistlus Tour of Estonia kestis sel aastal kolm päeva: kaks etappi Tallinnas, etapp Tallinnast Tartusse ja lõpuetapp Tartus. Võistluste direktori Indrek Kelgu idee järgi peaks selline velotuur kestma aga kindlasti neli-viis päeva.

Millised eesmärgid te endale seadsite, kui Tour of Estonia välja kuulutasite?

Esimene eesmärk oli, et esimene kord ei jääks viimaseks. Tahaksime jõuda sinnamaani, et praegusest kolmepäevasest säästutuurist võiks välja kujuneda vähemalt nelja- või maksimaalselt viiepäevane klassikaline velotuur.

Kui palju seatud eesmärkidest täitsite?

Kõige suurem eesmärk, lükata sellise nimega velotuur käima, sai täidetud. Kõige suurem väljakutse oli teha üle aastakümnete võidusõit Tallinna vanalinnas. Sellega saime ka hakkama. Kui hästi või halvasti, eks see ole kõrvalseisjate otsustada. Aga tehtud ta sai.

Esimene ei jää viimaseks ...

Seda garanteerida ei saa. Praegu raha järgmise tegemiseks ei ole. Õnn on see, et natuke on aega. Taotlus rahvusvahelisele jalgrattaliidule (UCI) järgmise Tour of Estonia korraldamiseks on sisse antud.

Kas aeg on sama?

Kuupäevad, mis taotlusesse kirjutasime, on 29.–31. mai.

See on seotud Tartu rattaralliga?

See on seotud mitme asjaga. Ka rattaralliga. See on seotud ka nädal pärast meie tuuri Lätis peetavate UCI võidusõitudega, proovime nendega koos asju ajada.

Osa meeskondi, kes sõitis siin meie velotuuril, läheb ka sel aastal edasi Lätti. See annab parema motivatsiooni meeskondadele siia tulekuks, kui suhteliselt kaugel Euroopa nurgas oleks kümne päeva sees võimalik saada viis kuni seitse korralikku võidusõidupäeva.

Mis tähendab, et selle aasta Tour of Estonia oli säästutuur?

Kui raha oleks laiemalt käes, siis võinuks kohe alustada 4- või 5-päevase velotuuriga. Kuna üks võidusõidupäev sellisel tasemel maksab suures plaanis 40 000 eurot, siis tänavu selliseid võimalusi polnud.

See tähendab, et tuuri eelarve oli tänavu 120 000 eurot?

Sinnakanti umbes jah.

Kustkohast raha tuli?

Peamine raha tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS), eralduse järgi 51 000 eurot. Kui poleks olnud EASi toetust, ei oleks Tour of Estoniat kindlasti sündinud. Ülejäänu oli kohalike omavalitsuste toetused, millest kõige suurem osa tuli Tartu linnalt. Lisaks hasartmängumaksunõukogu toetus ning erasponsorid.

Kui suur protsent eelarvest tuli erasponsoritelt?

Tänu EASi panusele, mis oli peaaegu pool eelarvest, on eratoetajate osakaal üle 30 protsendi.

Kust te järgmiseks aastaks kavatsete raha saada?

Eks me vaata ikka EASi poole. Esmane tagasiside on positiivne ja anti mõista, et koos püüame otsida lahendusi ka jätkusuutlikumaks toetamiseks tulevikus.

Kindlasti võib aga juba nüüd öelda, et sellistes suurusjärkudes toetuse püsiv jätkumine on väheusutav. Kuigi miks mitte, Tour of Estonia toetamine võiks olla Eesti üks välisturunduslikke eesmärke.

Mujal maailmas tehaksegi selliseid võistlusi just turismirahast. Erasponsorite osakaal kasvab hüppeliselt siis, kui üritus läheb teleülekannetesse ja rahvusvahelisse meediakajastusse. Sinnamaani on see ka mujal maailmas ikka piirkonna reklaam turismirahast.  

Mida see täpselt tähendab, et Tour of Estonia on 2.1 klassi mitmepäevasõit?

See on võistluse kategooria, mis eelkõige määratleb sportlikud aspektid: millised meeskonnad võivad osaleda, auhinnaraha ja UCI reitingu punktid. Kõige madalam on teine kategooria – siis 2.2. Eestis toimub sellisena Balti tuur ja erinevus on see, et seal võivad osaleda ka amatöörmeeskonnad.

Esimese kategooria võistlustel amatöörid osaleda ei saa, saavad osaleda kas World Touri meeskonnad, UCI kontinen­taal-profimeeskonnad ja kontinentaalmeeskonnad ning rahvuskoondised.

Seega võiksid Tour of Estonial osaleda kõik profimeeskonnad, kasvõi võimsad Sky ja Astana.

Põhimõtteliselt jah.

Kui raske selliste meeskondade saamine siia on? Nüüd osales kolm kontinentaal-profimeeskonda ja 11 kontinentaalmeeskonda, ei osalenud ühtegi World Touri meeskonda.

Kõik on rahas kinni. Kõik rattatiimid on äriettevõtted ning majandavad ennast nii reklaamiraha kui ka võistlustel osalemisega kaasnevate tuludega, on need siis stardikulude kompenseerimine või auhinnaraha.

World Touri meeskonnad osalevad esimese kategooria võistlustel peamiselt kahel kaalutlusel: need on väga sobilikud meeskondade ettevalmistusel suuremate eesmärkide täitmiseks või siis suudab korraldaja pakkuda ahvatlevaid tingimusi. Näiteks Aasias ja araabia maades peetavad võistlused ongi mehitatud tänu sellele, et seal on nii ropult raha.

Meie võistlus on sellisel ajal, kui suur rattahooaeg on käimas. See jääb küll kevadiste klassikute ja suurtuuride vahele, vaid Giro d’Italia on lähedal. Samas on tippmeeskonnad piisavalt suured, iga World Touri tiim suudab välja panna kolm võistkonda samal ajal toimuvatele võistlustele. Seega võimalused on siiski olemas.

Tour of Estonia tulevikueesmärk võikski olla – kui meil on selleks rahalised võimalused –, et osaleks kolm World Touri meeskonda, 5-6 kontinentaal-profimeeskonda, 6-7 kontinentaalmeeskonda ning 3-4 rahvuskoondist.

Mis on meie velotuuri eripära? Mägesid meil ju pole.

Ei saa öelda jah, et siin väga suuri eripärasid oleks, sileda maa velotuure on teisigi. Aga kindlasti on meil omad looduslikud tingimused, mida Kesk-Euroopas ei ole: näiteks tuul, õhu tihedus, maastiku profiil, teekatte eripära, suured metsaga kaetud alad ...

Mägesid meil muidugi pole, kuid meil on mõned pisikesed põntsud üles-alla. Sel aastal tuur küll Lõuna-Eesti küngastele ei jõudnud, kuid rattaralli rada on lookleva reljeefiga ning tõusumeetreid – nii üllatav, kui see ka pole – koguneb seal peaaegu 1500. Tavapärased tõsised mägietapid on 3000–3500 tõusumeetriga, meie lamedal Eestimaal tuleb aga mööda künkaid vurista­des – nii naljakas, kui see ka pole – pool sellest kokku.

Igal aastal võiks seega tuur olla isemoodi?

Nii on ideaalis mõeldud, et marsruudid hakkavad vahelduma. Tahaksime, et oleksid omad klassikalised võtmekohad, milleks minu arvates sobiksid Tallinna vanalinna eraldistart tuuri avapäeval proloogina ning Tartu linnaringi sõit tuuri finaaletapina. Sinna proloogi ja epiloogi vahele püüaks mahutada erinevaid suundasid. Meil on avastamata Läänemaa, Põhja-Eesti, Peipsi kaldad, Lõuna-Eesti.