Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/06/04/1806782t1h2a41.jpg)
Kuidas õigesti mõõta kala pikkust, kus täpselt asub latika ujupõis ja kui pikk on paeluss? Vastused neile ja teistelegi küsimustele leiavad huvilised Tiheda külas asuvast Peipsi infokeskusest.
«No vaatame siis, kus on ujupõis, see on siin pildil näha,» ütles Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Eeva Kirsipuu ja hakkas Jõgevamaal Kasepää vallas Tiheda külas asuvas Peipsi infokeskuses priske mängulatika siseelundeid ükshaaval õigesse kohta sobitama.
«See kala meeldib lastele väga,» kinnitas Peipsi infokeskuse perenaine Aili Koppel. «Järgmine tõmbenumber on lastel klapplaud, kus saab Peipsi pusle kokku panna. Lapsed panevad selle ikka hämmastavalt kiiresti kokku! No ja Peipsi suur makett, kus saab lambikesi põlema panna, meeldib väikestele kah väga.»
Rasked kalakotid
Kõik need ja veel mitmed käega katsutavad asjad on Peipsi infokeskuses näituse «Peipsi järve elu tuba» täiendused, mille peamine autor on Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Piret Pungas-Kohv.
«Varem oli sel näitusel palju lugemist ja vaatamist, aga lastel hakkab nii kiiresti igav,» märkis Eeva Kirsipuu. «Sellepärast täiendasimegi näitust ka tegevusega.» Tegevust jätkub: näiteks võib katsuda rammu kalakottidega, millest raskeim kaalub sama palju kui Peipsist püütud raskeim säga ehk 56 kilo. Samuti võib liivast otsida seal peituvaid esemeid ja elukaid, mängida linnubingot ja proovida suuri kalavinskeid.
Kangema südamega külastajad saavad ära mõõta kuni kuue meetri pikkuseks kasvava paelussi, mida näitusel asendab ilus kreemikas pael. Nagu kõik muu, on ka paelussi mõõtmine õpetliku ivaga – nii saab laps ja ka suur inimene aru, miks on vaja käsi korralikult pesta ja kala korralikult valmistada.
Peipsi infokeskuses juba paar aastat üleval olnud näitus on täienenud ligi kümne mängulise eksponaadiga. «See väljapanek sobib väga hästi omal käel külastamiseks,» märkis Eeva Kirsipuu. Lisaks korraldab Peipsi Koostöö Keskus näituse toel keskkonnahariduslikke õppeprogramme.
Külastajate ootel
Ekskursioonidel käinud koolilapsed on Peipsi infokeskuses täna avatava täiendatud näituse uuest poolest üht-teist juba näinud. Turiste sealkandis veel eriti ei liigu. «Kõige rohkem käib peresid ja üksikuid turiste meie kandis juulis,» selgitas Aili Koppel.
Peipsi järve näituse uued eksponaadid valmisid Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi projekti «Inimene ja loodus» abil. Selle keskkonnaharidusliku projekti partneriteks on 11 riiklikku ja valitsusvälist organisatsiooni Eestist, Lätist ja Venemaalt. Eestist osaleb lisaks Peipsi Koostöö Keskusele projektis Tartu Keskkonnahariduse Keskus.
Ühisprojekti kogumaksumus on 1 499 977 eurot, millest 1 349 979 eurot on Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi toetus. Eesti keskkonnahariduse edendamiseks tuleb projektist 241 863 eurot.