Sisekontroll tuvastas Karin Raidi eksimused

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palju vaidlusi tekitanud Oa 
tänava maja.
Palju vaidlusi tekitanud Oa tänava maja. Foto: Margus Ansu

Linna sisekontrolliteenistuse hinnangul osales endine Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid oma lähisugulasega seotud ettevõttele projekteerimistingimuste ja lubade väljastamises.

Oa tänava skandaali tõttu ametist lahkunud Raid eksis sellega kehtinud korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 p 3 ja lg 2 vastu, mis ütles, et kui osaühingu osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane, on tegemist huvide konfliktiga.

Osakonna ametnike esitatud seletuskirjadest ja selgitustest ei tulnud küll välja, et Karin Raid oleks otseselt kedagi mõjutanud. Arvestades lubade ja registriteenistuse juhataja Riina Sireli väidet, et Karin Raid korraldas projekti läbivaatust isiklikult, võisid osakonna ametnikud tunda siiski kaudset survet.

Raid ei informeerinud

Kuigi Raid väitis peale Oa tänava skandaali lahvatamist, et ta taandas ennast oma vennaga seotud töödest, tegeles ta sisekontrolliteenistuse juhataja Raivo Bachmanni sõnul nii kavandatavate majade projekteerimistingimustega kui ka oli ettekandja istungil ja linnaehituskomisjonis koosoleku juhataja.

«Teiseks ei andnud ta linnavalitsuse liikmetele teada, et tal on lähisugulane selle projektiga seotud. Seda, et projektiga on seotud tema vend (Marko Perv – toim), teati küll osakonnas, aga ei teadnud linnavalitsuse liikmed,» ütles Bach­­mann.

Sisekontrolli kokkuvõtte järgi viitavad Karin Raidi projekteerimistingimuste ja lubade väljastamise menetlustes osalemine, Karin Raidi ja planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku vaheline kirjavahetus, Karin Raidi, linnaarhitekt Tõnis Arjuse ja kultuu­­riväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsalliku vaheline vestlus, et Raid pidi olema teadlik Oa 10c ehitusloa õigusvastasusest.

Eksisid ka teised

Linnavalitsuse ametnikud, kes olid teadlikud projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisega seotud probleemidest, ei informeerinud Bach­­manni sõnul linnavalitsust oma eriarvamusest ja probleemidest.

Kontroll tuvastas, et Riina Sirel oli ette valmistanud korralduse eelnõu, teades, et ehitusloa väljastamiseks nõutavad dokumendid on puudulikud. Samas on ta õiendis märkinud, et projekt on kooskõlastatud ja kontrollitud.

«Kui ikka õiendis kinnitatakse, et kõik kooskõlastused on olemas ja asjad on kontrollitud, aga tegelikult ei ole, siis on ka ametnike töös möödalaskmine,» märkis Bachmann. Ta juhtis oma kokkuvõttes tähelepanu asjaolule, et linnavalitsuse igal ametnikul on kohustus informeerida linnavalitsust igast linnavalitsuse istungil otsustatava küsimusega seotud olulisest asjaolust.

Mis sisekontrolli järeldustega edasi saab ja kas see võiks ka mõnele osakonna töötajale saatuslikuks saada, ei osanud Bachmann öelda. Kontrolli tulemuste kohta ei õnnestunud kommentaari saada linnapealt Urmas Kruuselt ega ka abilinnapealt Raimond Tammelt. Samuti ei vastanud telefonikõnele Karin Raid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles