Imre Mürk: Tartu arengu eeldus on uued töökohad

Imre Mürk Foto: Erakogu

Tartu linna majanduslik areng on viimasel viiel aastal hangunud. On küll ridamisi tekkinud mõnusaid kohvikuid, ülikoolid arendavad teadust ja kinnisvara, kuid inimestele jõukust toova reaalmajanduse kasv on kriisi järel seiskunud.

Kunagise 41 903 (2007. aastal) asemel on Tartus praegu vaid 35 960 (2011. aastal) palgasaajat.

Tartust on saanud provintslik teenusmajanduse linn, kus domineerivad ehitus, kinnisvaraarendus ja kaubandus.

Nende majandusharude kaudu saab aga ümber jagada vaid olemasolevat raha, see ei too tartlastele jõukust juurde. Teenusettevõtete arengus on positiivseks näiteks olnud IT-ettevõtete kasv, sest enamik neist müüb oma lahendusi välisriikidesse, kuid nende nõudmised töötajate ettevalmistusele on nii kõrged, et sellesse sektorisse on asja vähestel.

Vähe välisinvesteeringuid

Korraliku palgaga töökohti suudaks Tartusse suuremal hulgal luua arenev tööstus. Kuid tootmisettevõtteid on Tartusse jäänud vaid käputäis. Need vähesedki ei investeeri enam siia ning meile ei jõua ka uued välisinvesteeringud.

Eestisse saabuvast poolesajast välisinvesteeringust jõuab Tartusse aasta jooksul vaid mõni üksik. Uusi töökohti juurde ei teki, tartlaste sissetulekud jäävad Tallinnas teenitust maha ja elukvaliteet aegamööda halveneb, sest hinnad tõusevad kiiremini kui palgad.

Viimasel viiel aastal on Tartust kadunud üle 3000 töökoha. See sööb omakorda linna eelarvet, mille tõttu kannatab avalike teenuste kvaliteet, see paneb aga inimesed linnast lahkuma.

Miks ettevõtted ei investeeri? Kui uskuda uuringuid ja küsitlusi, siis peamiselt seepärast, et ettevõtjatele pole Tartu investeerimiskeskkonnana lihtsalt enam atraktiivne. Kohalik omavalitsus pole selles mõttes aastaid mingit aktiivsust üles näidanud.

Peamine probleem on, et pole kohalike tööstusettevõtjate vajadusele vastava ettevalmistusega tööjõudu. Tartu kutsehariduskeskuses õpetatavad erialad ja Tartus suurema arengupotentsiaaliga tööstusettevõtete tegelik vajadus erinevad teineteisest nagu öö ja päev.

Aastal 2012 oli Tartu kutsehariduskeskuses 1002 lõpetajat. Enim lõpetas majutusteeninduse ning ehitus- ja puiduerialade õpilasi, kellest vaid veidi üle poole on praeguseks tööturul rakendust leidnud. Tööstuserialadel on lõpetajaid tunduvalt vähem. Samas vilistlasküsitluse põhjal on enamik neist leidnud endale sobiva töö.

Seega on kutsehariduses tööturu nõudlusega paraku veel kohanemisruumi. Kiiremas korras tuleks Tartu kutseharidussüsteemi reformida kohaliku majandusarengu huvides ning suurendada märgatavalt õppemahte ja parandada kvaliteeti tööstuse valdkonnas.

Palju rohkem tuleks Tartus pingutada selle nimel, et tutvustada Tartut nii Eestist huvituvatele kui ka siin juba tegutsevatele välisinvestoritele.

Tartu vajab järgneva nelja aasta jooksul kümnete miljonite eurode väärtuses uusi investeeringuid, mis looks tartlastele uusi töökohti, kuid need ei tule Tartusse iseenesest nähtamatu käe juhtimisel.

Teaduspargi roll

Tartu atraktiivsust investoritele saab suurendada, arendades ettevõtlust soosivat taristut, nagu Ravila ja Ropka tööstuspark ja Tartu sadam.

Rahvusvahelise haardega majanduse arenguks vajab Tartu hädasti otselennuühendust ülikoolilinnadega Läänemere piirkonnas.

Seda võiks püüda saavutada kas või alustades aktiivset koostööd Tartu ja Tallinna lennujaama vahel. Tuleks pidada läbirääkimisi, et siduda Tartu lennujaama turundustegevus Tallinna lennujaama omaga ning teha konverentsiturismi strateegia, millele võiks õla alla panna riiklik turismiarenduskeskus.

Teadusega rohkem koostööd tegeva ettevõtluse tarvis on Tartusse riigi toel rajatud suure potentsiaaliga Tartu Teaduspark, mis vajab praegusest hoopis tugevamat ja rahvusvahelisema haardega juhtimist.

Esimese sammuna võiks teaduspargi meeskonda kaasata rohkem rahvusvahelise kogemusega projektijuhte, kes suudaksid tuua Tartusse senisest aktiivsemalt Euroopa Liidu raamprogrammi raha ning looksid koostöö sillad mitmete ettevõtlusega aktiivselt koostöösuhteid arendavate instituutide ja ülikoolidega Põhjamaades.

Nurgakivi on haridus

Kaugemas perspektiivis on Tartu majanduselu edendamise võtmeküsimus linna ja ülikoolide koostöö. Ühiselt läbi arutatud tegevusplaanid loovad eelduse, et Tartusse tekiks rohkem teadusmahukaid tehnoloogiaettevõtteid ja areneks teadusturism. Linnal tasuks koostöös ülikooliga kindlasti panustada rohkem Ravila tänava piirkonda, sest seal on suur potentsiaal uute kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks.

Suurtele universaalpankadele pole Tartu kohalikud väikeettevõtted ja ühistud kuigi atraktiivsed kliendid, sestap jäävad kohalikud väikefirmad oma projektidega tihti suurpankadele joonealuseks ettevõtmiseks.

Et Tartus on suuresti väikeettevõtted, on otstarbekas toetada kohalike hoiu-laenuühistute teket. See parandab kapitali kättesaadavust kohalikele väikeettevõtetele ja korteriühistutele.

Lõpuks on ju Tartu majandusarengu nurgakivi tulevikuplaane kujundada oskav ja haritud noor tartlane.

Seepärast on tähtis, et nii üldhariduskoolid kui ka huviharidussüsteem pakuks noortele õpet, kuidas oma tulevikku planeerida ja huvialade järgi eesmärke seada.

Nii aitame kaasa Tartu majanduslikule heaolule kaugemas tulevikus.