/nginx/o/2013/05/29/1789430t1he750.jpg)
Et pakkuda koolilõpetajatele ideid, mida soodsa hinnaga, aga stiilset võiks lõpuaktusel selga panna, palusime appi kaks Tartu kõrgema kunstikooli 1. kursuse tekstiilitudengit. Nad valisid kasutatud riiete poest, A & D butiigist, algmaterjali, kujundasid selle ümber ja esitasid oma kujutluse, milline võiks olla sobilik aktuseriietus.
Silvia-Sigrid Sillaots: Omaloodud kleidiga jääb aktusel silma ja eristub teistest. Vahel tulevad sinna paljud ühesuguste masstoodangukleitidega, vaid värv ja detailid on ehk erinevad. Seetõttu on enda või professionaali õmmeldud riietus omal kohal.
Tegelikult on kleiti lihtsam õmmelda kangast kui juba olemasolevat rõivast ringi teha. Ma ise eelistan teha täiesti nullist ning mängida lõigete ja muuga.
Taaskasutus on ka muidugi tore ja saab teha väga põnevaid asju, aga see võib osutuda keeruliseks. Näiteks võib juhtuda, et muidu vahvat materjali ei saa kasutada, kuna vaid õmblusvaru jagu jääb seda puudu.
Kõnealuse lõpukleidi algmaterjali valisin selle järgi, mis poes kõige enam silma jäi. See särav materjal lausa kutsus, et ma peaksin temast midagi tegema. Valminud kleit sobib pigem pidulikeks üritusteks kui niisama käimiseks. Ma isegi kannaksin seda, mulle meeldib selliseid kostüüme teha ja kanda küll.
Iseloomult võiks selle kleidi kandja olla rõõmsameelne, tütarlapselik ja energiline, ta peaks tundma ennast mugavalt sellises pisut printsessilikus kleidis. Juurde sobiksid kõige universaalsema valikuna mustad kingad, rohkem midagi ei lisaks, muidu läheb liiga ülepakutuks.
Lõpuriietuse puhul ongi peamine, mida noor ise tunneb, et talle kõige paremini sobib. Samuti see, kas ta tahab sellist kleiti, mida saaks ka pärast kanda, või ühte kleiti uhkeks ürituseks.
Väga absurdseid asju pole ma aktustel kohanud. Siiski häiris kord mind üks ülisügav dekoltee – see võiks ikka normaalsuse piires olla. Ka olen näinud, et kleit on olnud liiga mini, aluspesu oli näha. Kleidi pikkus tasuks läbi mõelda. Kui aktusel ootad tunnistusele järele minekuks oma korda, tõused püsti ega tõmba serva piisavalt alla, siis on liialt lühikese kleidi alt kõik näha ja see ei ole ilus.
Tauri Västrik: Algmaterjali valides mõtlesin ürituse peale – see peaks olema midagi pidulikku. Kuna butiigis on aga esemeid piiratud koguses, võtsin eesmärgiks veidi retroteemalisema kleidi. Panin ennast proovile ja valisin materjalid, millest on pisut raskem teha.
Redisainist on ehk jäänud pisut vale mulje: et on käidud kusagil kaltsukas, saadud odavalt midagi kätte ja teha on lihtne. Tegelikult ei ole. Sa pead ikka oskama disainida, et üldse sellise asjaga välja tulla. Kui on õmblusoskusi, võiks lõpuriietuse muidugi ise teha – see on huvitav ja uudne.
Minu redisainitud lõpptulemus täiesti lõpukleit ehk pole: see on liialt lihtne ja kasutatud on hooaja stiiliga seotud materjale. Pigem sobib see kleit selleks, et lõpetamisele külalisena minna. Aga muidu olen tulemusega rahul, kui vaadata esialgseid asju.
Inimene, kes seda kleiti kannaks, oleks ilmselt nooruslik või niisama julge värvide kasutamisel, lihtne, ei pinguta stiiliga üle, aga kindlasti eneseteadliku maitsega – enne kiirmoebrändide kauplustesse tormamist mõtleb ta teistele võimalustele, kust midagi omapärast leida. Kleidi juurde kujutan ette musti kingi.
Lõpuaktustel olen ma päris julget riietust näinud. Isegi kui on selliseid riideid, mis justkui etiketi järgi ei sobi, siis minu arust oleneb see inimesest: just on huvitav, kui on julgust tulla mingi täiesti võõra asjaga.
Neidude puhul on tähtis, et kingi oleks ikka varem jalga proovitud. Kindlasti ei maksaks meigiga liialdada.
Lõpuriietuseks ma soovitaks valida midagi lihtsat – see on kõige kindlam. Meestele on kõige lihtsam must ülikond, aga kui on julgust, võiks värvidega mängida – kas või roosa ülikonnaga tulla.
Paljud valivad vahelduseks halli ülikonna, aga siin on see probleem, et peab seda iseloomu tunnetama endas, kas see ikka on sobilik. Paljusid muudab hall ülikond kahvatuks, siis tasuks valida erksavärviline särk või vahva lips.