Tartu vana kaubamaja lammutamisel on üks suur pähkel, kuidas päästa Elmar Kitse loodud seinamaal. Insenerid on pakkunud, kuidas see teos ühes tükis teise kohta tõsta, kuid võib leiduda ka kergem lahendus.
Pannoo päästmine ootab ideid
30. mai 2013, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli inseneride pakutud lahenduse järgi puuritaks maali kandva seina sisse tihedalt auke, neist pannakse rauad läbi ja ehitatakse raam ümber, nii selgitas Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna asejuhataja Toivo Talving.
Probleem on aga selles, et maali kandev seinatükk, mida tõsta tuleks, on üheksa-kümme meetrit pikk ja kaalub 35–40 tonni.
Vana kaubamaja omanik, Tartu Tarbijate Kooperatiivi juht Tarmo Punger ütles, et tõstetud on ka palju raskemaid asju, kuid selles töös on suur nii materjali- kui ka ajakulu. Lahendamata küsimus on näiteks seegi, kuhu seinatükk uue kaubanduskeskuse ehitamise ajaks hoiule panna.
Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Ülle Jukk ütles, et selle maaliga liigub asi soodsas suunas, kuid nii suure ja raske objekti tõstmisel on kahtlemata mõned ohud. Liiatigi oleks see Eestis eksperimentaalne töö.
Neil päevil kogunevad aga Tartusse kunstiväärtuste konserveerimise eksperdid, et arutada teisaldamise viisi. Jukk ütles, et väga põhjaliku teisaldamise korral vajaksid täpsustamist konserveerimise ja pannoo stabiliseerimise üksikasjad.
Teiste seas liitub ekspertidega Hilkka Hiiop, kelle juhtimisel päästeti Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia söökla seina kaunistanud freskosid ja kes on seinamaalinguid ümber paigutanud Itaalias.
Hiiop ütles, et plaan tõsta Kitse maal koos seinaga tundub väga vinge, kuid klassikaliselt ja ka kunstiakadeemia sööklas on teisaldatud üksnes maali kandev krohvikiht.
«Seda tehnikat on kasutatud vähemalt alates 18. sajandist,» ütles Hiiop. «Nii Pompeist, Herculaneumist kui etruski haudadest on maalinguid just nii teisaldatud. Praegu pigem viiakse maale sama põhimõtet kasutades originaalasukohta tagasi.»
Hiiopi sõnul oli kunstiakadeemia freskode ümberpaigutamine Eestis esimene selline töö, aga see õnnestus väga hästi. Teisaldamise tehnika lubab krohvitud seinalt maha võtta ja uues kohas seinale kinnitada kui tahes suure maali.
Tehnika põhineb sellel, et maali esiküljele paigaldatakse kaitsekleebis ehk kaks-kolm kihti kangast hästi kange loomse liimiga, mis võib olla kondiliim või jänesenahast liim.
«Sisuliselt võtad fresko aluskrohviga seina küljest lahti,» rääkis Hiiop. «Uuele alusele kinnitatakse fresko liimainega, mis pole vesilahustuv, ja kõige lõpuks pestakse loomse liimiga kinnitatud kangas maha.»
Hiiop ütles, et ka maali ühes seinaga tõstmise puhuks tuleks Kitse maalile kleepida kangas, muidu see laguneb ära. Aga kui siis seinaga tõstmisel midagi peaks juhtuma, ollaksegi traditsioonilise meetodi juures tagasi.
Tarmo Pungeri sõnul ei alustata vana kaubamaja lammutamist kindlasti tänavu, ehkki linnavalitsus on nüüd selleks ehitusloa andnud. Uue hoone arhitektuurset lahendust lihvitakse suve lõpuni.
«Kuna me selle aastanumbri sees lammutama ei hakka, on meil aega kaaluda, kuidas saaksid säilitatud vana hoone need detailid, mis säilitamist väärivad,» ütles Punger. «Ja et kõik, mis puudutab hoone arhitektuuri, saaks selline, et ka aastate pärast poleks piinlik.»
Elmar Kits
• Maalikunstnik Elmar Kits elas 1913–1972.
• Tartu restoranile Tarvas tegi ta 1965. aastal sgrafiitotehnikas pannoo.
• Muinsuskaitseamet jätkab arutelusid teose kaitse alla võtmise üle.